Suur raamatukogu

Suvel on raamatukogu L-P suletud.

Nädalavahetustel olen siit raamatukogust korduvalt mööda sõitnud ja iga kord on pilk tahtmatult sellele majale pidama jäänud. Mingil põhjusel on see koht alati tundunud kuidagi eriline, justkui kutsuks vaikselt sisse astuma ja veidi ümbrust avastama. Seni polnud mul aga kuidagi õnnestunud siia tööpäeval sattuda, kui raamatukogu tegelikult avatud on – ikka kas kiire elutempo või muud tegemised on vahele tulnud. Seetõttu on see paik jäänud mulle pigem selliseks kättesaamatuks sihtkohaks, millest mööda kihutad ja mõtled, et „kunagi kindlasti tulen siia“. Täna aga avanes lõpuks see oodatud võimalus ning otsustasin, et enam ma seda juhust käest ei lase.
Kohale jõudes ja uksest sisse astudes selgus üsna kiiresti, et ootamine oli end igati ära tasunud. Tuleb tunnistada, et tegemist on tõeliselt uhke ja omanäolise asutusega – midagi nii ägedat ei osanud ma kohe kindlasti eest oodata. Interjöör oli avar, valgusküllane ja kuidagi hubane üheaegselt. Selline koht, kus aeg justkui aeglustub ja kus tekib tunne, et tahaks lihtsalt istuda, hingata ja maailma korraks kõrvale jätta. Jalutasin rahulikult riiulite vahel, heitsin pilke erinevatele raamatutele ning imetlesin, kuidas kõik oli läbimõeldult ja maitsekalt korraldatud. Oli näha, et siin ei ole tegemist lihtsalt raamatute laenutamise kohaga, vaid päriselt mõnusa keskkonnaga, kuhu inimesed on oodatud aega veetma.
Enne aarde otsingule asumist veetsingi mõnda aega lihtsalt raamatukoguga tutvudes. Nautisin seda vaikust, mis polnud sugugi kõhe, vaid pigem rahustav ja inspireeriv. Paratamatult tekkis mõte, et kui see paik asuks minu kodule lähemal, siis oleksin siin ilmselt üsna sagedane külaline. Kujutan hästi ette, kuidas tuleks siia mõnel vihmasel päeval, leiaks mõnusa nurgakese, võtaks raamatu ja laseks tundidel lihtsalt mööduda. See koht on selleks lausa loodud.
Lõpuks jõudis siiski kätte hetk, kus tuli meeles pidada ka oma tegelikku eesmärki – aarde otsimist. Kuna eelnev info andis vihje, et tuleb sammalt näppida, siis hakkasin ümbrust veidi teravama pilguga uurima. Ei läinudki kaua, kui üks konkreetne koht hakkas silma ning tundus ülejäänutest veidi kahtlasem. Tegelikult oli juba kaugemalt aimatav, kuhu vaadata tasub, kuid otsustasin siiski läheneda rahulikult ja tähelepanelikult, et mitte liigselt tähelepanu äratada.
Kuigi aardekarbike juba paistis samblakihi alt üsna selgelt, otsustasin viisaka inimesena siiski enne tegutsemist luba küsida. See lisas olukorrale omamoodi toreda nüansi – mitte lihtsalt „võta ja leia“, vaid ka väike inimlik kontakt ja austus ümbritseva keskkonna ning võimalike pealtvaatajate suhtes. Kui luba saadud, jäi üle ainult õrnalt samblavaip kõrvale nihutada ning aare end ilmutaski täies hiilguses.
Peab ütlema, et erinevalt peitja mõnest teisest aardest on see lahendus tõesti väga vahva ja omanäoline. Sellised teostused teevadki geopeituse põnevaks – mitte lihtsalt punkt A ja karp, vaid väike lugu, mäng ja nutikus kokku põimituna. Aare oli heas korras ning leid pakkus tõelist rahulolu.
Kokkuvõttes oli tegemist igati meeldejääva külastusega. Sain lisaks aardele avastada ka ühe väga sümpaatse ja inspireeriva koha, kuhu tahaks tulevikus kindlasti tagasi tulla – olgu siis aarde pärast või lihtsalt hea enesetunde pärast. Seda aaret võib julgelt teistele soovitada, sest siin saab kaks ühes: nii toreda leiu kui ka meeldiva keskkonna nautimise. Sellised hetked ongi need, mis panevad geopeituse juurde ikka ja jälle tagasi tulema.

Tänane Viimsi puhastuse esimene aare. Esimene oli väga tore ja töötajad olid meeldivalt "osavõtmatud" minu mure suhtes.

Tänud aarde eest.

Leidsime aarde, panime nime kirja ja siis ajasime raamatukogu töötajaga ka geopeituse teemal juttu.
Tänud aarde eest.

Olin positiivselt üllatunud, et ostukeskuses võib olla raamatukogu, ja veel nii kena ja suur. Vihje aitas ja aarde leid oli kiire. Väga lahe idee ja teostus, kiidan tegijat. Suured tänud aarde ja siia juhatamise eest.

Täitsa tore üllatus sellises kohas. Aardelaekani õnnestus meil jõuda teisel katsel. Esimesel korral oli uksemehhanism lõpetanud töö ja ükski lugemishuviline raamatuteni ei pääsenud.
Tänud kutsumast 💞

Väga tore, et raamatukogu on kaubanduskeskusesse kolinud. Ja väga ilus ja moodne nägi ta välja ka. Raamatukogu töötajad olid väga abivalmid ja tulid kohe pastakat ulatama, kui aarde vastu huvi ilmutasin. Aitäh, ilma aardeta poleks siia majja sisse astunudki.

Väga vahva aare.

Peale talguid kodupoole sõites laksas üiges kohas Carole pähe mitu head mõtet. Poodi vaja minna, siis poe parklas et siin on uus aare ja raamatukogus saab raamatuid. Kõike tegime. Logisime, laenutasime ja saime söögid. Tore aare, hästi vormistatud +fp

Ilm läks üha hullemaks ja see siseruumi aare sobis otsimiseks hästi. Muidugi kohtasime ka siin just logimise lõpetanud ja kohe ka logima hakkavaid geopeitureid. Aare ja raamatukogu olid väga vahvad, aitäh peitjat siia kutsumast!

Enamus Viimsi poolsaare uutest aaretest jäid paremat ilma ootama, aga kui mõni on kenasti varju alla peidetud, siis ilm ei loe. Igatahes ootas meid siin tõepoolest suur kena raamatukogu. Väikene ringivaatamine ja koht oligi tuvastatud. Vaevalt olime nimed kirja saanud kui juba järgmised hingasid kuklasse. Siis tuli väheke suurem vahe, igatahes jõudis aare enda kohale peaaegu et tagasi enne kui järgmised külastajad jõudsid.
Tänud peitjale siia raamatukokku kutsumast ja aaret peitmast.

Läksime pärast Viimsi Vabaõhumuuseumi LAKSamist (Leia Aare, Korista Sodi) kodu poole ning järsku meenus, et oli vaja poest ka läbi käia. Keerasime ühte poodi kähku sisse ja siis meenus mulle järsku, et oot, siin oli ju aare ka, lähme vaatame. Leidsime eest äsja LAKSamis sündmuselt lahkunud geopeiturid ning tänu sellele oli leid lihtne. Kui saime õnnelikult logitud, läksime vaatasime ikka seda uhket ja mugavat raamatukogu ka. Karuonu leidis endale isegi ühe raamatu ja võttis end lugejaks. Igati kordaläinud külaskäik. Aitäh peitjale!

Väga tore aare, aitäh peitmast!

Peab mainima, et tegelikult väga hea teostus ja sobitub väga hästi sinna. Kiidan, aitäh :)

Aare avaldatud.