Suusataja

Peale Rakvere sündmust tulime vaatama, kas suusatada saab, aga nagu hästi teada, siis jaanipäeva paiku on meil Eestis tavapäraselt kehva suusailm. Ei saanud.
Jalad sai küll edukalt märjaks ja ma pole varem täheldanud, et vesi kusagil nii ülbelt gravitatsiooni ja muude loodusseaduste vastu käib - mida enam mäkke ronisime, seda märjemaks ja porisemaks kõik läks. Ma oleks nagu olnud mõne ennemusistse muistendi loomisel, kus räägitakse, et järv läks kuhugi mäe tippu ja seadis ennast seal sisse ning.... mis siis kõik veel edasi sai, seda saame kunagi hiljem teada.

Aitäh mõistatuse eest! Aitäh aarde eest! Püsigu ta kindlalt ja kaua ning saagu temagi legendide jutustamise aluseks.

Kaks korda olen käinud mitteleidu tegemas. Pärast konsulteerimist peitjaga selgus, et olin õiges kohas ja konteiner võib olla tõesti kadunud. Kuna täna oli asja Rakverre, et sealt geojaanile suunduda, siis tekkis idee see aare taastada. Uue konteineri võtsime kohe rajale kaasa. Nagu arvata oli, seekordki ei leidnud lõpus midagi. Proovisime võimalikult originaalselt taastada. Ikka vaja vaadata kuuske nagu kirjelduses öeldud. Aitäh huvitava mõistatuse eest!

Enda arvates otsisime 45min täiesti õigest kohast, aga aare jäi leidmata. Niuniuniu ja jääme omaniku kontrolli/leiulogisid ootama.

Teist korda siin. Jälle jõudsin samasse kohta, seekord veidi pikema ringiga. Kõik nagu klapiks kirjeldusega, aga aaret ei leia. Kas siis pole piisavalt õnne või panen mingi osaga pange. Väga kaua ei saanud otsida, oli vaja valges järgmiste aarete juurde jõuda. Peab seda asja seedima ja küll satun kunagi tagasi.

Kasutasin aardeni jõudmiseks pakutud teist varianti. Nüüd loen, et kaardil olev 10km rada polnud see, mida kirjelduses mõeldi. Siiski õnnestus kaarditööd tehes ilma suurema vaevata kohale jõuda. Kuigi ilmselt mitte kõige otsemat teed mööda. Ühtegi suusatajat ei kohanud, küll oli aga suur hulk laigulisi suusamaja hoovis.

Aitäh aarde eest!

Leitud, logitud, tänan!

Ka siin olin ma juba korra käinud, aga tookord läks asi lappama ja õige koht jäi leidmata. Nüüd oli eeltöö tehtud ja nimi sai kirja, tänud aarde eest!

Mis halvasti, see uuesti. Eile käisime, aga kaart jäi alguses üles pildistamata ja läksime mälu järgi vales suunas. Tagasi kaardi juurde jõudes hakkas aga sadama. Tulime siis täna tagasi juba selge pildiga, et kuhu tegelikult suunduma oleksime pidanud. Õigel rajal oli kõik hoopis selgem ja ka tops tuli kiiresti välja. Aitäh! Suusatada eelistame mägisemal maal, seega sai siin suvel käidud.

Täna oli Viru maraton. Mina olin ergutaja-saatja suusatajatele. Lugesin kirjeldust aga stardiplatsilt suusaradade kaarti ei leidnud. Vist ei osanud hästi otsida :D Vaatasin moblast rada ja püüdsin ära arvata, et kus see koht küll olla võib, kus 10 km pealt rada 5 km-le näitab. Hakkasin aga astuma!Suund täitsa õige ja koha sain ka kätte ja siis vaatan uuesti kirjeldust ja juhatust ja pagan! Ma just seisin seal ja panin suunda paika! Aga noh siis ei saanud ma teada, et oleks vaid vaja olnud korralikult vaadata!!! Ei! Ma ei kakerdanud suusarajal! Lumi kandis kõrval väga hästi!!!

Veidi vaatlemist ja panin punkti kaardile, kohale jõudes tuli leid hetkega, aitäh :)

Ega sellise ilmaga suusatamine just kõige mõistlikum tegevus ole, kuid ikka võtsin ringi ette..

Aare oli täpselt seal, kus lubatud.

Tänan peitmast.

Peale orienteerumisvõistlust mõtlesime teha ka mõne suusaringi. Suuski meil muidugi polnud ja ega Mõedakul lund ka mitte, hea vähemalt et enamus radasid oli sisse lükatud, murutraktoriga. Kuna kodutööna uurisime sealset orienteerumiskaarti, sai alustuseks küll üks vale koht välja valitud - kuuskede seis oli seal natuke kehvapoolne, aga natuke kohapealset korrigeerimist ja sai ka õige koht leitud. Tänud peitjale!

Pean tunnistama, et ma pole just suur suusasõber ... isegi ei mäleta, millal need lauad viimati alla panin. Mingit kodutööd ka teinud polnud, sest tundus, et siin välimõistatusega tegu. Kaardi vaatlemise ja kirjelduse lugemisega saime kohapeal enam-vähem aardepunkti paika ja asusime jalutama. Seda, et siin ühtegi suusatajat tänase suveilmaga polnud, ma ei imesta. Aga siin polnud ka ühtegi muud sportivat või aega veetvat inimest. Imelik. Tallinna ümbruse metsarajad ikka aastaringselt aktiivses kasutuses. Mis talvel suusarajad, need lumevabal ajal jooksu-, ratta- ja jalutusrajad. Tundub, et Lääne-Virus iga hooaja jaoks omad rajad ;)

Jalutamisekski oli maastik päris head koormust pakkuv, märg rohi ja selga küttev päike ka olukorda paremaks ei teinud. Kohale me siiski jõudsime ja kiirelt aarde leidsime. Aitäh!

Selle aardega oli selline lugu, et teadsin täpselt, et meil Peetriga see leitud. Kuna aga õigel ajal jäi logi veebis kirjutamata, ununes õige kuupäev. Sain isegi peitjalt loa see logida aga tahtsin siiski õiget kuupäeva teada.

Kui kuulsime, et Annal-Kallol plaan sinna minna ja meie seal lähedal, sai kiire otsus tehtud aarde korduskülastuseks.

Kuna siin sai käidud pea 7 aastat tagasi siis esiti ei saanud arugi, et suund vale. Kuna kõik kulgesid üsna kindlal sammul siis ei hakanud ma oma kahtlustest kõva häälega rääkimagi. Kui aga konteinerini jõudsime siis mingi hetk oli segadus ja siis tuli selgus, et olin hoopis teist aaret selleks aardeks pidanud ja siin olimegi täiesti esimest korda.

No missa kostad või kussa...

Tänud suusaradadele kutsumast!

Kuna me mingid suusatajad ei ole (kui, siis ainult mäel ja nii, et tõstuk veab üles tagasi), siis oli selge, et talvel me siia ei satu. Päris südasuvel sääkedega siia metsa/võssa võitlema ka ei tahtnud tulla, seega praegu oli parim aeg. Kutsusime sõbrad kaasa, jalutasime mööda suusarada (mida hetkel võib ka matkarajaks või lihtsalt rajaks nimetada), tegime, mis vaja saimegi aarde kätte, et nimed kirja panna. Aitäh loodusesse kutsumast.

Vandusin, et siia sai ratas kaasa veetud. Mäest laskumised sai ikka tehtud.Teed olid porised ja auklikud.
Aare oli välja arvutatud koha peal.
Tänud

Tänavune talv oli väga soosiv selle aarde esialgselt nõutud tingimustel logimiseks, paraku siia suuskadel siiski ei jõudnud. Väike kõhklus oli, kas tohibki suuskadeta logida, aga täpsemalt uurides selgus, et täiesti legaalne on ka lumevabal ajal külastada.

Täna nägime siin veel viimaseid lumiseid kohti, kuid enamasti oli metsaalune kaetud sinilillede ja ülastega. 10 km ringi jalutamiseks ma maha ei müünud, seega tegime kompromissi ja tulime ratastega. Vanaema jäi discgolfi radadele jalutama ja sinililli imetlema. Õnneks ma ei jõudnud eelnevalt väga palju lastele kiidelda, kuidas siin suusatatud on ja pole mingeid raskeid radu;). Rattaga oli siin täna paras väljakutse. Traktorite jäljed, kohati mudased ja märjad kohad, no ja eelkõige muidugi need ülikõrged mäed… nagu ikka, künklikel radadel on ju ainult tõusud, pikalt ja kõrgele, laskumisi nagu polekski. Väga tore oli, et lapsed neid radu ei teadnud, nüüd sõitsid rõõmsalt kaasa ja viskasid nalja, juba mõne kilomeetri järel oli sportlik koormus tunda. Aarde leidsime ilusti, ootas meid seal, kus pidi.

Tore koht, aitäh peitjale!

Aare on väga heas seisus, rada kena ja kevadtervitused logiraamatus. Viimane hetk suusatama tulla!!

Tänud.

Kuna suusatada ei saa siis me jalutasime radadel.Aitäh!

Geocachingus mainiti, et pliiats on jalga lasknud. Eks võtsime Siimuga sihtotstarbelise Mõedaku-tiiru ette: leidsime 4 Mobo punkti, mina kaardi, Siim mälu järgi ja vaatasime aarde üle. Pliiatsit tõesti polnud. Panime uue. Ka minigripi vahetasin välja. Võtsime vastu naistepäevatervitused ja panime asemele emakeelepäevatervitused.

Radadel oli vaid üks naine rihma otsas koeraga. Või oli see vastupidi. Igatahes jäid nad meie personaaltsoonist välja, nii et tunneme endid jätkuvalt turvaliselt. Tulge geopeituma!

Varem pole siia sattunud, päris hea meelega oleks suuskama tulnud, aga kuna lund antakse sel talvel kuidagi eriti kitsilt, siis pidin muidugi niisama sörgiga leppima. Enne rajale minekut vaatasin nullis kaarti kah - nii võis distantsi mõnevõrra optimeerida. Geps mõõtis meetreid ja ise püüdsin õhtupimedas lambivalgel muid märke jälgida. 100% kindel ei saanud siiski olla, kuni viimase hetkeni, mil silm ootuspärases kohas aardepurki tabas. Kokkuvõttes mõnus lihtne ja loogiline, kartsin teglikult hullemat. Aitäh.

Kuna suusa ilma polnud, olime ise suusatajad, kes igalt poolt otse läksid. Polnudki nii hull :D

Mõned on seda aaret käinud otsimas suvel ilma lumeta ajal aga kuna ilma lumeta on suuskadel libisemine vaevaline, siis otsustasin tulla aaret otsima lumisel aastaajal. Täna oli Mõedakul imeliselt päikseline hommik ja eile värskelt hooldatud suusarajad. Öine külm oli raja muutnud küll korralikult jäiseks aga rada oli see-eest ka väga kiire. Esmalt lihtsalt suusatasin ja siis ühel hetkel võtsin taskust välja orienteerumiskaardi ja suusatasin selle järgi aardeni. Aare logitud suusatasin veel natukene aga jäise raja ja eesootava Kiviõli sündmusaarde tõttu päris kogu 10km rada ei läbinud.

Olen siin kunagi ~10a tagasi suusatanud. Enam ei mäleta kui pikalt ja kus, aga mäletan lahedaid järske kurviga (vähemalt siis olid mu jaoks järsud) laskumisi. Sai ka esimest korda elus proovitud mäesuuski. Anti kätte 2m pikkad sirged lauad, mis tundusid koos saapaga 5kg tk kaaluvat. Absoluutselt ei suutnud neid keerata ja sõitsin täiesti otse mäest alla, õnneks oli kuhu sõita. Ühe korra hakkasid jalad laiali minema ja olin kõhuli maas. Täna sai tehtud jalutuskäik ja enda arust lõppu jõudes olin kindel, kust otsima peab, aga Silver leidis mujalt. Rajahooldajaga oli väga mõnus jutuajamine.

Juba enne Saue aarde poole liikumist tegime kaardi jures peatuse ja asusime õiget kohta otsima. Ligi astus ka peremees ise ja viisime teda kurssi toimuvaga. Õnneks tundis tema rada hästi ja üsna pea oli selge kuhu minema peab. Otse Saue juurest mööda suusaradu me lõppu vallutama hiilisime. Ma küll proovisin mitu korda meid valele rajale eksitada aga Kaupo jäi õnneks oma valikutele koguaeg kindlaks. No tal oli parem kaart ka võrreldes minu ortofotoga. Mõningad tõusud ja langused hiljem me lõpus juba olimegi. Siin aga oli endiselt Kaupo endas kindel ja raius omas kohas. Kui ma lõpuks vaevusin kirjeldust hoolikalt lugema, läksin ja viskasin kohe õigesse kohta pilgu peale. Kuna peremees tundis aarete vastu huvi, siis tagasiteel tegime veel maja juures väikese peatuse. Näitasime konteineritest pilte ja viisime rajaomaniku aaretega kurssi. Kirusime veel natuke riiki ja lobisesime niisamaga kuniks aeg hakkas takka suruma ja jätkasime teekonda. Suuski mul pole seega tundus hooaja vabal ajal rahulikum toimetada.

Tänud.

Minul jääb pidevalt mälumahust puudu, aga eks ma üritan seda kompenseerida teiste omaduste ja trikkidega. Suusakeskus magas rahulikult - lund lendas õhus ja oli tunda, et niimoodi võib isegi talvelootus tekkida.... Suusaradadele muidugi lund veel ei jagunud. Samas aga kui logidest on näha, et kõvemad suusatajad suusatavad ka suvel juulikuus - siis jaanuar on täiesti ok suusakuu. Nagunii meil enam jaanuari ja juuli ilmastikus erilist vahet pole :) Aitähh

Mõtlesin, et siin on suvel rajad ka sõidetavad nagu Pirital või Harkus, aga võta näpust. Künklik mets täis rohtukasvanud radu. Siin olid kõvad post-apocalyptic vaibid üleval. Liikusime ratas käekõrval eeldatava aarde asukoha suunas. Aare oli kodus paika pandud punktist kuue meetri kaugusel. Aitäh!

Loomulikult olen siin radadel suusatanud. Ka rattasõitu on tulnud ette. Jalgsi pole siin käinud, seepärast nii nüüd tegingi. Pettumus suur. Tundub, et ainuke sport, mida siin praegu harrastatakse on golfiketaste loopimine. Rajad kõik niitmata ja rohtus. Aga vähemalt ei saa füüsilisema spordi harrastajad nendega pihta, ehk on seegi taotluslik. Keilas jooksmas käies peab igatahes kiivri pähe panema, hullumaja. Aardeni jõudsin peale väikest orienteerumist ehk mõtlemist. Tehtud!

Leitud