Trampliinimägi ehk Trampus nagu kohalikud seda kohta kutsuvad, omas 60-datel aastatel Kolgaküla suusanoorte eestvõtmisel ka väiksemat sorti suusahüppetorni. Ametlikele allikatele viidates K10-K30. Sel ajal olid noored teisest puust. Näiteks lõigati käsisaagidega u 150 tihumeetrit puitu, et ehitada kohalik suusabaas ja sügiseti kaevati käsitsi Valgejõe ürgoru kallastele suusaradade tarbeks tõuse ja langusi. Viga siis see suusahüppemägi püsti panna ei olnud. Tänaseks paraku on hüppetorn lõplikult hävinud ja selle koha tähistamiseks on siia peidetud Trampuse aare.
Trampliinimägi ehk Trampus nagu kohalikud seda kohta kutsuvad, omas 60-datel aastatel Kolgaküla suusanoorte eestvõtmisel ka väiksemat sorti suusahüppetorni. Ametlikele allikatele viidates K10-K30. Sel ajal olid noored teisest puust. Näiteks lõigati käsisaagidega u 150 tihumeetrit puitu, et ehitada kohalik suusabaas ja sügiseti kaevati käsitsi Valgejõe ürgoru kallastele suusaradade tarbeks tõuse ja langusi. Viga siis see suusahüppemägi püsti panna ei olnud. Tänaseks paraku on hüppetorn lõplikult hävinud ja selle koha tähistamiseks on siia peidetud Trampuse aare.
Aitäh aarde eest!
Sai väike matk tehtud.Aitäh!
Polnud seekord taas lubatud Harjumaalt nädalavahetusel lahkuda. Aga tegelikult ei kujunenudki aeg nukraks. Minu jaoks maastikupoolest väga huvitav ja vist ka esmakordselt külastatud piirkond. Aitäh
Jälle üks tuttav kant, aga siiapoole teed ei olnud ikkagi sattunud ja täitsa üllatus ootas ees. Lähenesime ikka kõige raskemast küljest, meenutas täitsa Seinamäe vallutamist Otepääl, mida sai kunagi tehtud küll talvel, täna õnneks alla ei libisenud. Tagasi läksime jõe äärest, kus imekenad vaated, soovitame teistelgi mõlemad variandid ära proovida. Aardega olid aga täitsa nutused lood, no ei leia ega leia, peale pikka tuustimist juba loobumismõttedki peas, kuni lõpuks tuli see tops välja muidugi täpselt sellest kohast, mida olime enne pikalt poleerinud, aga no ju siis jäi just sinna vaatamata. Hea teostusega aare ägedas paigas, aitäh peitjale!
Hommikul läks üks lapselaps ära, õhtul tõime pealinnast kaks uut. Kodutee venitasime veidi pikemaks et aarde juurest läbi käia. Kohapeal ei suutnud geps kuidagi otsustada kus null on nii et tuli aare kõige loogilisemast kohast välja võtta. Tagasi jalutades korjasime teele jäänud kukeseened kokku. Aitäh, meile meeldis!
Aare avaldatud.
Maanteel sõites tundub nagu tavaline tasane männimets aga vau millised künkad siin jõe ääres on. Ei teadnud üldse sellest kohast midagi ja tore oli lugeda, mis siin kunagi olnud on. Aardele lähenemiseks valisin vist kõige raskema teekonna ja võtsin järsu tõusu. Aga ega sellest veel küll olnud, pärast leidu tegin siin pikema jalutusringi mõnusatel metsaradadel. Suur tänu siia kutsumast ja toredat aaret peitmast!
Eile sai meie Viru raba päkapiku logiraamat lõplikult täis. Sai otsus vastu võetud täna ilusa ilma korral uus tuua. Oli ilus ilm, saime mõlemad töölt veidi varem koju ja lisaks oli veel uus aare ka siia peidetud nagu hommikul selgus.
Metsas oli mõnus. Päike paistis, oli soe, 20 kraadi ja tuul keerutas puudelatvu. Selline metsas olemine mulle väga meeldib. Sõime mustikaid ja leidsime ka aarde vahepeal. Tagasiteel korjasin kukeseeni. Auto juures tegime lõunasöögi, mis päeval vahele oli jäänud.
{FTF} kell 16.49
Tänud metsa kutsumast ja aaret peitmast.