Sünkroonujujad Sander ja Siim panid endisest Kastepiisa seltsimajast suure kasti pihta. Mis kastist edasi sai või kuhu nad selle viisid, teavad rääkida Gerasim, Rein. Dimjor-Kristjan, Kessu ja Ott+Dmitra ning Meeli-Mai, Mari. Manivald, Feofilakt+Milvi ja Chätryn-Liisa
BYOP!
Logiraamat sai täis!
Kalle oli juba tuttav mees, sai ka teiste tegelastega tutvust tehtud, kes siis ka peidetud kasti koordinaadid kätte andsid. Täitsa muhedad tüübid! Kasti kirjutasime täis, oleks vaja uut. Aitäh toreda mõistatuse eest!
Lahendus ootas ammusest ajast, paar korda käisin piilumas ka. Nagu ikka mitte mu lemmikpeidukoht. Lisaks otsisin midagi muud, lõpuks sai ikka leitud. Tänud.
Järjekordne mõistatus, millest ma poolest sain aru ja siis tekkis möhh ja uhhini ei jõudnud kuidagi. Jumal tänatud, et tutvusringkonnas on tegelasi, kes sellest möhhist sujuvalt mööduda aitavad. Niikuinii on neid pooleli mõistatusi üle Eesti igavene posu ja ilma abita oleks neid ikka tunduvalt rohkem. Eelmine kord siin lõpus olles ega ma kahelnudki, et see aare siin kuskil end peidab, aga no ei näinud. Täna olid prillid kaasas, päikeseprillid nimelt, aga prillid needki. Igatahes olles aru saanud, et asi, mida ma otsin, on ikka maru tilluke, tuli leid suhteliselt ruttu. Lõppkokkuvõttes oli mõistatus ikka maru vahva. Nii toredad seosed ja kui asjast midagi ei tea, nagu mina näiteks, siis kui see esialgne täielik nõutus tasapisi selginema hakkab, on täitsa tore. Tänud peitjale kogu selle protsessi eest, mulle meeldis.
Lahendamisest ma siinkohal üldse rääkima ei hakkagi, eks seda siis kui lõppude lõpuks see lõpp ka leitud saab. Täna olin siinkandis ja naiivselt mõtlesin, et hüppan ruttu läbi. No hüppasin küll, aga ei näinud midagi kahtlustäratavat, mida aardeks võiks nimetada. Tegelikult olin lumes müttamisega end kuumaks ajanud ja vaatamata tuuletule ning viimaste päevadega võrreldes suht soojale ilmale, hakkas väga ruttu jahe, nii et lahkusin praeguseks leiuta. Aga küll ma siia veel tagasi tulen.
Aardeleiuks vajalikud toimingud sai tehtud juba üsna kaua aega tagasi. Nüüd tuli mõte ka logi kirja panna. Pihta pandud suur kast on kaunis pisikeseks muutunud :) Tänud peitjale!
1-2-3 ja logitud! Aitäh peitjale!
Mõnus mõistatus :) . Leitud, tänud
Roheline käes ja jäi ootele. Kohapeal paistis valgus silma ja palavust oli rohkem, kui oleks tahtnud. Tänud peitjale.
Õnnestus leida Janari tuules, siiski mingi idee oleks ka, kuidas laheneb :) Proovin kunagi järgi. Aitäh!
Nu ei löönud mul selle aarde lahti võtmisel jupike aega tuli põlema. Eila passisin temaga tõtt ja näe kohe ütles aare mulle oma lahenduse ette. Täna võtse Jutsi kaasa ja urgitsesime aarde oma pesast välja. Tänud peremehele toreda mõistatuse eest.
Mõistatus oli väga ammu lahendatud. Indrekul ammu logimaski käidud - nii ammu, et enam ei mäletanud, mis asja ta siit üldse leidis. Õnneks minu terav silm märkas ja see tuli talle siis juba tuttav ette küll. Aitäh peitjale!
Njaa, oli see alles pähkel, kuna antud sünkroonujujatest ning kastist polnud mõistatust lahendama hakates varem aimugi. Ikka juhtub, kui elada kivi all. Tuli veidi vastavaid õppevideosid vaadata ning järsku koitiski, kus see suur kast end peidab. Täna käisin asja üle kaemas kui niikuinii juba pealinnas olin- kiire leid, kuigi kast ise on ikka jube pisikeseks kokku ära kuivanud. Logi läks vist lahtrisse #23. Vägev mõistatus ning peitjale tänud!
Ma pole selle sünkroonujumisega eriti sinapeal, nii et selles osas sain kogenumalt mängijalt abi aga naaberaarde juurest tulles oleks olnud patt Dimjor-Feofilakt-Manivald-Chätrynil mitte külas käia. Millegipärast ei usaldanud oma esimest mõtet vaid kõigepealt oli vaja ikka tiirutada nagu sünkroonujuja ümber ujumisrõnga, aga õigesse kohta piiludes oli nublakas käes kah. Tänan.
Lahendatud sai mitme peale, oli tore. Aare sai leitud ka mitme peale, no ma ju vaatasin “ sinna”! Tänud aarde eest!
Peale rabamatka jäädvustasin end ka siinsele logirullile. Aitäh!
20 kuud hiljem oli jälle tore mõistatuse lahendamist meenutada. Tuli aga meelde ja aas aga naerma, Siim ja Sander.... :) Tänud!
Uhh kui kaua ootas see aare enda aega. Täna saabus õhtu, kus keerasime läbi.
Tänud
Leidsime. Tänud peitjale
Hea rahulik ja mitte konti murdev logimine. Tänud peitjale aarde eest.
Ikka täitsa naljakas oli, kuidas Kärt pingutab arvuti taga, annab mingeid infokillukesi ja ma siis lõpuks teatan, et lahenda ära VOT NII. Lahendaski ja täitsa edukalt. Enda panust ka päris pisikeseks ei pea, sest sai korralik müks antud nii, et kõik endal nägemata jäi :P Kuna Kärdil oli suur soov aare lähiajal kätte saada, et tähistada lahendamist, siis täna sinnapoole sõidu seadsime, tee peal aega kasutasime vajalike asjade tegemiseks ning kohapeal mugudelt saime tervituse "jõudu, mis kaduma läinud". Oli nii mõneski mõtte seikluslik, aitäh!
Ükspäev korra vaatasin seda aaret ja ei tulnud ühtegi ideed. Teine päev võtsin uuesti lahti ja hakkasin logisid lugema. Mõtlesin, et katsetan ja voila kaks logi kinnitasid mu tegevust. Siis hõikasin Maile, et siin selline asi ja tema vastas ja need on ju kordinaadid. Olid tõesti. Kohe geokontrolli ja esimese korraga roheliseks. Sellist geolahendamise õnne ei ole just tihti, et saad nii ruttu pihta mõistatusele. Aitäh!
Leitud, logitud, tänan!
Nendest ujujatest küll enam midagi ei mäleta - nii juhtub kui lahendad mõistatuse ja logima lähed alles kuid hiljem. Leid tuli kiirelt ning sobis mulle seegi, et sai päevasel ajal suhteliselt turvaliselt otsida ja leida. Järjest vähem sobivad mulle need aarded, kus mugudega peitust tuleb mängida. Siin sai suhteliselt varjatult tegutseda ja seda muret ei olnud. Tänud :)
Uhh, poisid-poisid-poisid... Isegi Mihkel Jaakson pöörab praegu hauas teist külge! (Mitte, et mind kotiks.) Vanasti nimetati säärast sousti süldiks, tõsi küll, sülti ei tehtud üldiselt nõnda krehvtist. Või isegi kui tehti, siis varjutati pikantne maitse ikka leebemate toonidega ja ohtra viinaga. Aga tänapäeva noorus - no see puhta hukas ju! :D Õpetame kohe maast madalast, kuidas Ahmedi ja Mohammadiga koos lasteaias käia... Uhh, tõesti!
Mirjam luges neid laste nimesid ja muid detaile kokku. Minu roll oli olla autojuht. Esimesena said näpud aarde külge ka Mirjam. Kiire peatus ja koju tagasi.
Uhhti, uhhti, uhhti. Saime ka siin käidud. Õnneks oli liiklust võrdlemisi vähe ja saime rahus kohta uurida. Terav silm aitas. Aitäh peitmast.
Noh nagu enamus algused ikka, siis kõigepealt vaatad ja ei adu. Siis vaatad veel ja adud tsipa. Lõpuks käib mingi klõps ja koordinaadid hakkavad tulema kui imeväel. Just sellised mõistatused mulle meeldivad, mis ajaga pisut settivad ja siis saab neist igati lürbitav jada. Eks see mõistatus oli mu eest suht kaua peidus. Ega ma neid ju väga vaadanud pole aga kui ikka väljakutsed vajavad täitmist, siis muudkui tuleb kaardil teha uusi tiire ja avastada veel lahendamata mõistatusi. See meeldis mulle ikka väga väga. Igati lõbus oli lahendada.
Täna tegin ilusa ilma puhul mõnusa rattatiiru ja samal ajal, kui aarde juurde jõudsin lobisesin emaga ehk põhimõtteliselt me peaaegu otsisime ja leidsime tänase toreda emadepäeva puhul selle aarde koos. Ega see sunnik end kohe kätte ei andnud, ikka tiirutasin natuke aega. Ema luges mulle logisid ette, ma silmitsesin kõike mis võimalik ja üks ema poolt välja öeldud mõte viiski leiuni.
Tänud selle toreda tüki eest!
Leidsime kasti üles, aga aaret ennast ei kusagil. Väga palju nagu peidukaid ka ei olnud. Maas olid ühed jäljed ja eeldasime, et need on aardega seotud. Seega otsisime sealt kus olid jäljed. Peale aardesuuruse kontrollimist sai selgeks kus aare olla võiks. Seal see oligi.