Väikemõisa mõis
Kirjeldus
VÄIKEMÕISA MÕIS
Väikemõisa mõisakoht asub Viljandimaal, üsna Viljandi linna külje all. Kõigepealt peab kohe ära ütlema, et Väikemõisa pole kunagi nö päris mõis olnudki. Koha ajalugu algab 1890. aastate lõpust kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatükki Karula mõisalt. Heimat-stiilis villa valmis arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1902. aastal ning see asub väga maalilises kohas - jõeoru serval, vaatega üle pargi ja jõesängi, kaugemal paistmas Vana-Võidu mõisasüda, veelgi kaugemal Viljandi siluett. Kuna hoone on ehitatud nõlvale, siis jõeoru poolt vaadates mõjub see eriti suursuguselt - koos keldrikorrusega on hoonel neli korrust. Hoone kõrge sokkel ja esimene korrus on laotud maakividest, akna- ja usteavade ümbrus tellistest, ülejäänud hoone on krohvitud ja kujundatud vahvärktehnikas. Iga külg hoonest on täiesti erinev, mis teeb selle hoone vaatlemise väga huvitavaks. Arvatavasti oli hoone tagaküljel läbi kahe korruse ulatuv klaasitud veranda, kuid hiljem on see kinni ehitatud. Hoone ehitamisel on väga hästi arvestatud ilmakaartega - alates päikesetõustust kuni loojanguni paistab päike peamistesse ruumidesse. Väikemõisa koha looja oli Maximilian Eduard von Tobien (1857-1904), kes oli 1884. aastal tulnud Viljandisse linnasekretäriks ja hiljem asus tööle Pärnu-Viljandi Rahukogu juures asuvasse kinnistusametisse, kus ta töötas üle 15 aasta. Maximilian oli alates 1889. aastast abielus Marie Antonie Wegeneriga, kes oli pärit Tõlliste mõisast - tema isa oli mõned aastad peale Marie sündimist ostnud Tõlliste mõisa (praegune Valgamaa). Maximilianil ja Mariel sündis kuus last, kellest küll pooled surid juba lapseeas.
Aare ei ole mõisa territooriumil. Sinna ei või ka autoga minna aga jaluta ja vaata seda imelist kohta. Aare pane palun tagasi nii nagu oli, et ei oleks kohe aru saada. Teravat silma ja head mängu nautimist.
VÄIKEMÕISA MÕIS
Väikemõisa mõisakoht asub Viljandimaal, üsna Viljandi linna külje all. Kõigepealt peab kohe ära ütlema, et Väikemõisa pole kunagi nö päris mõis olnudki. Koha ajalugu algab 1890. aastate lõpust kui osteti kokku neli talukohta - kaks juba maa ostnud talupoegadelt ja kaks maatükki Karula mõisalt. Heimat-stiilis villa valmis arhitekt Rudolf von Engelhardti projekti järgi 1902. aastal ning see asub väga maalilises kohas - jõeoru serval, vaatega üle pargi ja jõesängi, kaugemal paistmas Vana-Võidu mõisasüda, veelgi kaugemal Viljandi siluett. Kuna hoone on ehitatud nõlvale, siis jõeoru poolt vaadates mõjub see eriti suursuguselt - koos keldrikorrusega on hoonel neli korrust. Hoone kõrge sokkel ja esimene korrus on laotud maakividest, akna- ja usteavade ümbrus tellistest, ülejäänud hoone on krohvitud ja kujundatud vahvärktehnikas. Iga külg hoonest on täiesti erinev, mis teeb selle hoone vaatlemise väga huvitavaks. Arvatavasti oli hoone tagaküljel läbi kahe korruse ulatuv klaasitud veranda, kuid hiljem on see kinni ehitatud. Hoone ehitamisel on väga hästi arvestatud ilmakaartega - alates päikesetõustust kuni loojanguni paistab päike peamistesse ruumidesse. Väikemõisa koha looja oli Maximilian Eduard von Tobien (1857-1904), kes oli 1884. aastal tulnud Viljandisse linnasekretäriks ja hiljem asus tööle Pärnu-Viljandi Rahukogu juures asuvasse kinnistusametisse, kus ta töötas üle 15 aasta. Maximilian oli alates 1889. aastast abielus Marie Antonie Wegeneriga, kes oli pärit Tõlliste mõisast - tema isa oli mõned aastad peale Marie sündimist ostnud Tõlliste mõisa (praegune Valgamaa). Maximilianil ja Mariel sündis kuus last, kellest küll pooled surid juba lapseeas.
Aare ei ole mõisa territooriumil. Sinna ei või ka autoga minna aga jaluta ja vaata seda imelist kohta. Aare pane palun tagasi nii nagu oli, et ei oleks kohe aru saada. Teravat silma ja head mängu nautimist.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Thank you kaabu7 For cache GCAJ9JY Logged 19 July 2026 11:37 by - Nunnu aare ja tore /tühi/ mõis.
Leitud, aitäh!
Kiire leid, aitäh!
Sai möödasõidul logitud. Tänud
Polnud seda teed kordagi sõitnud, pole ju asja. Koht üllatas, ilus ehitis. Tänud väga toreda teostuse eest!
No on ikka ilus maja. Üks sõber ütles hiljuti, et tema lausa jälestab igasugu vanu maju, et need kõlbavad ainult vaatamiseks, kui sedagi. Olles neid mõõdistanud ja kõpitsenud, teab, et kõik on mäda, hallitanud, ussitanud, külm ja hõre. Küll oleks tore, kui Tartu ja Viljandi ja Tallinna puulinnaosade arhitektid võtaks teha midagi vanas stiilis ilusat ja samas sisult moodsat. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.
Kohe teistmoodi oli siitkaudu Viljandisse siseneda. Teinekordki. Tore peidukas, suur aitäh!
Kaval.Aga leidsime.Aitäh!
Väikese mõisa jätsime mitte nii väikese vihma pärast vahele, aga aardesse panime nime kirja. Täname!
Piilusin siis kaunist mõisa eemalt ja panin aardesse nime kirja. Suur tänu siia juhatamast!
Leitud geotripil Viljandisse.
Leitud, aitäh!
Kunagi mingis meeltesegaduses otsisime siit hoopis ühte teist aaret, mis muidugi jäi leidmata, sest oht oli päris vale. Täna siis olime õige aarde juures õiges kohas ja muidugi leidsime ka selle aarde üles. Aitäh.!
Peidiku asetamine tagasi oli veidi keeruline, aga tehtud. Tänud peitjale aarde eest.
Leidsime. Tänud peitjale
Väga lahe teostus, tänud peitjale!
Hooldasime. Uus minigripp, lamineeritud kolmes keeles mängujuhend, harilik ja kleeps.
Aardele väga äge teostus! Suured tänud peitjale!
Ka see on sisuliselt korduvkülastus. Kord oli peatuses mugu, siis jälle Triinu hakkas autos magama jääma ja ei raatsinud peatust teha. Täna aga kōik klappis. Aega vōttis aga asja sai! Kaval värk. Jätkus ka eilne pastaka draama, hea et pagassis poekotis mōned varuks olid. Aitäh!
Päris esimeste sekunditega ei leidnud. Aga peale objekti ülevaatust oli selge, et keskenduma peab kõige tõenäolisemale kohale. No läks päris edukalt. Korraks väike ehmatus ka, kui liinibuss otse selja taga peatuse tegi. Vabandage väga, aga ma hängin siin niisamuti ja pealegi käin palju meelsamini jala.
Aitäh aardepeitjale!
Tänud aarde eest!
Mugu oli täpselt päikesevarju tulnud, mõni teine kord uuesti.
Leitud teel Dublinist Valka. Aitäh.
Leitud
Leitud.
Tegelikult kulus ikka väheke rohkem ringe kui vaid üks, et nägijaks saada. Õigemini nägijaks ma ei saanudki, lihtsalt näpud juhtusid õigel ajal õigesse kohta. Täitsa kaval kohake, peidukas ma mõtlen. Muu koht, see Väikemõisa, on ikka täitsa huvitava ajalooga. Tänud peitjale jutustamast ja aaret peitmast.
Leitud, aitäh!
Leitud tagasiteel Lätist!
