ÄMM 20: Üle vee

Kuue aastaga on julgust juurde tulnud. Ei saa öelda, et kergelt oleks tulnud. Kindlasti läksin aardest paar korda mööda, enne kui konteinerit märkasin. Aitäh aarde eest!

Päris esimene mõte oli, et ah, las jääb. Õnneks ei kuulanud ma ennast ja hakkasin võimalust otsima. Selge oli see, et niisked olud seda asja lihtsaks ei tee. Võtsin ühe suure ja tugeva abivahendi ning äärmiselt ettevaatlikult sain end aarde juurde libistatud. Õnneks ka tagasitulek läks hästi ja tunne oli peale seda väga mõnus. Aitäh!

Täna võtsime ette ÄMMa rajad. Olin juba ammu kaardil seda kogumit näinud ja tundus, et ka vahva teostusega aarded. Selles osas pettuma ei pidanud, küll aga oli see tõenäoliselt üks orienteerumisele kõige rohkem sarnanevaid matkaradasid - seda siis võsa ja pisikeste radade näol ;) Küll sai alles langenud puude vahelt mände otsida ja samal ajal sääskedega võidelda. Lõppkokkuvõttes olime enamasti edukad, aga kahjuks hakkas teine üritus peale tulema ja päris tervet ringi ei jõudnud ära teha. Tuleb naasta :) Tänud nähtud vaeva eest!
Saime ettevaatlikult libedalt puult üle, aga kohe ei jäänud silma.

Minu gps näitas jälle kusagile mujale, aga vihjete järgi sain õigele rajale. Tehtud. Nüüd vaja tagasi saada.

Murdunud puu aitas pikapeale üle. Mõnus märg libe koor. Tõenäosus külili ojja kukkuda oli liigagi reaalne. Väärt seda

Õnneks tulime kummikutega ja veidi akrobaatikat ning olime õigel pool. Isegi koer sai iseseisvalt turnimisega hakkama. Tänud!

No tänan, ei! Ei hakanud pimedas märgasid puid pidi mingit d*****i mängima ning jätsin seekord otsimata. Nüüd on põhjust sellele matkaraja lõigule tagasi tulla kuigi väga ei tahaks, eriti veel jalgrattaga

Konteineri nägime ära aga +8 ja justsadanud vihmast libedad puutüved sundisid otsigu pooleli jätma

Leitud.

Eelmisel korral olime arad, seekord tegime ära. Tänud!

Kui eelmisel korral siin rajal ka selle aarde poole pilke heitsime, siis purde ülilibeda oleku tõttu jäi see minek katki. Täna siis uuel katsel ja Katrin sammus jalga jala ette tõstes tasapisi üle palgi teisele kaldale. Seal tal ei läinudki palju aega kui sai juba tagasiteele asuda. Mina söötsin samal ajal püüdlikult sääski ja ka mõningaid parme, kes kõik hea ja paremale järele tõttasid. Õnneks see ei kestnud eriti kaua, nii et sai jälle liikuma hakata, siis polnud nende tiivuliste rünnakud niiväga kohutavad. Peitjale tänud väljakutseks osutunud aarde eest.

Üle vee, pruunivärvilise

viib meid tee aarde lähedale

Oli lõbus otsimine. Aitäh peitjale!

Alustasime sealt kus 10 detsembril pooleli jäi. See aare tuli päris lihtsalt.

Loodus oli meie jaoks ülesande kergeks teinud. Saime ilma lisavarustuseta kuiva jalaga üle.

Lõpuks oli võimalus kaasa tassitud kummikud jalga panna. Tuli seda võimalust kasutada, kuigi Aavo sai üle ka ilma kummikuteta ja täitsa kuiva jalaga. Igatahes siin veetsime ikka korralikult aega uurides kõike võimalikku ja võimatut. Samal ajal tänasime õnne, et enam pole sääki, parme ja muid putukaid liikvel. Lõpuks saime nägijaks ja leidsime ka aarde. Kaval peidukas, kuid tegelikult mitte keerulises kohas.

Andis otsida.

Üle vee minekuks peab ilm väheke teine olema, sest vihmad olid üleminemiseks kasutatava palgi tattlibedaks teinud ja praeguses temperatuuris ei tahtnud mitte veeprotseduure tegema hakata, ei vabatahtlikke ega sunnituid.

Oi küll sellega siin läks kaua ... Nii palav, kärbsed, ragista seal risu sees, igalt poolt torkis, nõgesed ja veel tuhat häda. Õnneks õnneks silmas seda peidukat lõpuks :)

Piret suutis graatsilise kepsatusega mutta kinni jääda. Õnneks pääses kerge ehmatusega. Peale mõningat okstes ragistamist avanes ka aarde peidukoht.

Nr 2-ga algavate ÄMMa seeria aaretega algas minu jaoks tõeline ikaldusekümnend. Juba sellega oli paras puremine. Kalpsasin õigele poole ja jõllasin georada ja koordinaati ja otsisin seal sääseparves, aga mida pole - on aare. Ei jäänud muud üle, kui suuremat sorti hädakisa tõsta. Sander aitas välja (Aitäh!) ja ühtlasi sain ette hoiatatud ühe kavala multi eest

Nii ammu leitud, et ega mingit mälestust sellest aardest kahjuks enam pole. Sel korral siis nii. Mäletan neid aardeid, mis ringi pealt leidmata jäid, kuid need olid Vaimari omad. Aitäh rada tähistamast, matk oli vahva.

Leidsin

Siin läks ikka pikalt, sai otsitud valest kohast, kuni lõpuks jäi silma. Tänan

Vett oli aga üle sai, otsitud sai ikka väga kaua kuniks miskit silma jäi, tänud. Päris õel aare :D

Peaks mainima, et libedate papudega siin üle vee saada oli omajagu põnev. Õnneks terve see jõe äär on täis juba teiste geosõprade poolt valmis tehtud abivahendeid :D
Tänud!

Leitud

Leitud.

Tänud peitjale!

Siin otsisin täitsa mõttetult tükk aega, kuna Telefoni-GPS vigurdas ja näitas mitte õigele poole õiget puud. Kuiv ja korras, tänud peitjale.

Vaevu sai üle vee, kui mööduma hakkasid mugude hordid. Nii ma siis puhkasin veidi ja söötsin sääski. Lõpuks sain nimi kirja ning edasi. Aitäh!