Aare on pühendatud Timixile, sellepärast aardel ka selline nimi, osalt sellepärast ka, et lugemis- ja kirjutamisoskus on puudulik. Traktor see asi pole, vaid on vana elektrigeneraator endise elektrijaama ehk praeguse tuletõrjedepoo kõrval.
NB PLIIATS KAASA! Koordinaadid maa-ametist.
Tegelikult oli algne plaan peita teehöövli saha alla, mis tuleks üles tõsta ja alles siis saaks topsi kätte. Aga selgus, et see pole üldse muuseumieksponaat, vaid on täiesti kasutuses riist. Seega läks hea plaan vett vedama ja peitu sai täiesti tavaline traktoriaare.
Aare on pühendatud Timixile, sellepärast aardel ka selline nimi, osalt sellepärast ka, et lugemis- ja kirjutamisoskus on puudulik. Traktor see asi pole, vaid on vana elektrigeneraator endise elektrijaama ehk praeguse tuletõrjedepoo kõrval.
NB PLIIATS KAASA! Koordinaadid maa-ametist.
Tegelikult oli algne plaan peita teehöövli saha alla, mis tuleks üles tõsta ja alles siis saaks topsi kätte. Aga selgus, et see pole üldse muuseumieksponaat, vaid on täiesti kasutuses riist. Seega läks hea plaan vett vedama ja peitu sai täiesti tavaline traktoriaare.
Kaks päeva järjest otsitud ja lõpuks leitud.
Ei tulnud lihtsalt, käisin mitu tiiru. Suur tänu peitjale.
Abruka seitsmes. Aare eeldaks mingit keerulisemat lahendust kui on reaalsus. Ärge üle mõelge ja elu on lihtne.
Kolm päeva Abrukal. Teise päeva neljas ja ühtlasi viimane. Aitäh!
Üle kümne aasta taaskord leidsin endas väikese pisiku ja võtsin miskit ette... seekord Abruka ja Vahase...
Abruka esimene leid. Veidi pusimist oli, kuid kambaga tuli leid kiirelt. Täname!
Äge peidukoht ja aare ise oli täpselt paraja raskusastmega.
See oli meie Abruka geomatka esimene aare. Selline mõnusalt keskmise raskusastmega, et ei ole nii, et kohe tõmbad esimesest peidukast välja, aga samas ei kulunud ka ülemäära palju aega. Lihtsam, kui paljud teised rongi/trammi jm aarded, kus on lausa tunde veedetud, et aaret üles leida. Seal kõrval oli ka lahe Kaitseliidu auto, mis tundus, et oli ka eksponaadiks saanud, ukski käis lahti ja sai nuppe vajutada. Sisse istuma ei hakanud. Mõnus algus päevale. Tänud peitjale.
No siin generaatori juures olen käinud ikka päris mitu korda ja omast arust veendunud, et ei ole ju kusagil.. Ometi mainitud siin, et loogiline koht. Ei jäänud muud üle, kui vihjet paluda. Ja ühel hommikusel postiringil oli aega kontrollida. Vihjest oli abi, oligi loogiline. Lihtsalt alati ei pea kõrgustesse sihtima.
Ööhämaruses suure punase kuuga saigi siil udust leitud!
Pilk trakatsile pani aju kärssama, aga tegelikult tuli aare lihtsalt. Aitäh peitjale!
Leitud, logitud.
Viimane aare ja kõige kiirem leid.
Tänud
Tore ja armas saar see Abruka. Eriti meeldis see, et sai mõned aarded leitud. Esimene, sai käe valgeks.
Otsustasime enne saun ateha väikese jalutuskäigu. Selle aardega läks päris kaua aga lõpuks tuli ikka väga loogilisest kohast, ilmselt olime sinna kõik ka vaadanud ja käe pistnud :)
Natuke läks aega, aga asja sai. Saare esimene aare leitud, aitäh!
Peale saare ringsõitu kõndisin veidi omaette ringi ja õnnestus ka see aare leida-logida, läks üllatavalt kiirelt. Aitäh peitjale!
Olin juba alla andmas, kui kaasas olev Reelika küsis mis see on ????
Olin varasemate logidega kursis, et keeruline on leida. Ma jõudsime vaevu kuhugi vaadata kui Liisil juba leitud. Mis nii viga. Nimed kirja ja nüüd randa.
Eeldasime, et siit tuleb hull otsimine. Tegelikult jäi pilk kohe õigesse kohta pidama ja sekundite jooksul saime saare kiireima leiu.
Ei osanud me viiekesi keegi jupp aega kätt õigesse kohta panna. Lõpuks käed õlised ja hoopis mujalt see aare pihku Ristol jäi.
Peale väikest pusimist leitud loogilisest kohast.
Leitud, aitäh!
Tulime Abruka saarega tutvust tegema ning mõtlesime siis möödaminnes juba ka saarel pesitseval kuuel aardel külas käia. Alustasime oma tuuri just siit. Mina jõudsin oma käed juba korralikult ära mökerdada ning lugesin parasjagu logiteadetest, kuidas inimesed on järjest kohe kõige esimese asjana käe just sellesse õigesse kohta pannud, kui ligi astus pandakrahvinna ja ... pani kohe kõige esimese asjana käe just sellesse õigesse kohta. Aitäh peitjale!
Ja oligi aeg käes otsida üles Abruka viimane veel leidmata aare. Aega oli meil nüüd küllaga, sest saarele ringi peale tegemiseks mõeldud viiest tunnist olime ära kasutanud vaid 3,5 ja juba olimegi selle aarde juures. Ühte täitsa trakatsi moodi objekti nägime ka selle aarde poole liikudes. Piilusime õiges kohas paari kahtlase serva alla ja oligi aare leitud.
Kuna laeva tagasisõiduni oli veel piisavalt aega, siis otsustasime täitsa niisama jalutada ka Abruka tuletorni juurde. Sellega said kõik saare tähtsamad objektid üle vaadatud ja mõnus päev saarel veedetud. Lõpuks tuli jalgsi liikudes umbes 20 km kokku ja jalad olid tsipa väsinud, kuid selle kaalusid üle toredad emotsioonid.
Aitäh Abrukale kutsumast!
Hommikul kui silmad lahti tegin ja teised alles magasid, oli plaan kohe selge. Tuleb esimene aare saarel üles otsida. Käed said ikka veidi mustaks suure huvi tõttu antud metallkolaka vastu enne kui pistsin käe õigesse kohta, aga siiski leitud ja tegelikult üsna lihtsas kohas ;). Tänud peitjale!
Enne aarde otsimist uudistasime kena komandohoonet, seejärel otsisime trakatsi kõrval päikesevarju. Enne kui õieti otsimagi jõudsin hakata oli Ingel juba aare leitud. Suurem teine kui selliste objektide puhul harjunud. Aitäh!
Saare viimaseks aardeks jäi see päästekomando naaber. Pisut piilusime pääste masinaid ja jutustasime kohaliku poisiga ning siis asusime vaikselt objekti poleerima. Esimene koht kuhu käe pistsin osutuski aarde pesaks.. vedas vist.
Tänan peitmast.