Aarde on peitnud geopeitur Mia Maribel, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Keegi ei tea, millal kassid esimest korda avastati. Mõned ütlevad, et need olid egiptlased. Mina ütlen, et see oli tõenäoliselt üks naine, kes avas ühel hommikul ukse ja seal ta lihtsalt oli… kass. Istus seal. Maapinnal. Ja naine mõtles: „Mis see on?“ Ja keegi ei osanud talle vastata, sest sõna kassi kohta polnud veel leiutatud. Aga mina ütlen teile, mis see oli. See oli miski, mis oleks pidanud olema PUU OTSAS. Seal on kasside koht. Puu otsas. Ma olen seda aastaid haukunud, keegi ei kuula.
Egiptlased kummardasid kasse kui jumalaid, mis tagantjärele mõeldes oli ilmselgelt rumal, sest jumalad ei söö kärbseid ega oksenda siis teleka taha. Naabri kass Öö teeb seda. Tema pole jumal. Ta on vaevu isegi kass. Ta on pigem soe vihane padi, mis vahel liigub — ja mina olen teda isiklikult neljal korral hekki ajanud. Oleks olnud viis, aga mu inimene tõmbas mind tagasi.
Teadlased ütlevad, et kassid magavad 70% oma elust. Mis tähendab, et kui kass elab 15-aastaseks, siis on ta tegelikult ärkvel olnud ainult umbes… mingi osa sellest. Ma ei hakka arvutama. Ma olen Jack Russell; mina teen arvutamise asemel zoomie’sid. Asi on selles, et kassid on põhimõtteliselt professionaalsed magajad. Teate, kuidas mina magavat kassi kutsun? Käest lastud võimaluseks. Sest magav kass on kass, kes EI OLE puu otsas ja see on probleem.
Inimesed ütlevad alati, et kassid on iseseisvad. Tegelikult kassid on ebaviisakad. Kui koer käituks nagu kass — lihtsalt kõnniks su majja, sööks su toidu ära, jõllitaks sind, nagu sa poleks mitte midagi ja siis lahkuks — no tegelikult olen MINA seda naabrite grillipeol teinud ja nad HELISTASID mu inimesele. Aga kui kass seda teeb, postitavad inimesed selle Instagrami ja kirjutavad „minu väike kuningas 👑“. Väike kuningas? Vedasin kord pargist koju oksa, mis oli minust kaks korda suurem ja keegi ei kutsunud mind kuningannaks. See on topeltstandard ja ausalt öeldes peaksid kassid olema puu otsas, mitte Instagramis.
Teine asi, millest keegi ei räägi, on see, milleks kassid üldse mõeldud on. Koerad aitavad pimedaid inimesi. Me oleme kangelased. Hobused kannavad asju. Mesilased teevad mett. Mida kassid teevad? Nad istuvad asjade peal. Ongi kõik. Nad istuvad sülearvutitel, ajalehtedel ja su puhta pesu otsas. Teate, kus nad peaksid istuma? Puude otsas. Ma ei suuda seda piisavalt rõhutada. Iga kord, kui ma näen kassi maapinnal, mõtlen ma: „See on vale. See kass on valel kõrgusel.“ Ja ma teen seda, mida iga vastutustundlik Jack Russell teeks. Ma jooksen täiskiirusel tema poole, haukudes, et julgustada teda olukorda parandama. Ja teate mis? See töötab. Nad lähevadki puude otsa. Ja siis kõik karjuvad minu peale. Nagu mina oleksin probleem.
Nii et head kassipäeva. Kass Öö ei tea, et see on tema päev. Ta magab rätiku peal, mida inimene just kasutada tahtis. Ta näeb rahulolev välja. Ta näeb välja nagu ta poleks kordagi muretsenud selle pärast, KAS TA PEAKS OLEMA PUU OTSAS.
Ja ausalt? Inimesed arvavad, et kassid on geeniused ja meie oleme lihtsalt idioodid, kes neid toidavad.
Aga mina tean tõde. Mina olen Jack Russell ja näen asju selgelt. Ja see, mida näen, on kass. MAAPINNAL. Mitte PUU OTSAS.
Ja kuni see muutub, ei lõpeta ma kunagi haukumist.
Mitte kunagi.
Haukumine akna taga oleva kassi peale
mu inimene: „MIA MARIBEL, LÕPETA“
ma ei lõpeta🐾
Aarde on peitnud geopeitur Mia Maribel, kes kajastab enda tegemisi geocaching.com lehel. Antud aarde peitja ei mängi ise geopeitus.ee lehel ning aarde info ei pruugi seetõttu 100% täpne olla. Vaata kindlasti infot ka geocaching.com lehel, samuti saab aarde omanikuga sealtkaudu ühendust! Kui märkad erinevusi geopeitus.ee ja geocaching.com lehtede vahel, siis anna sellest palun teada geopeitus.ee lehel "Kiri administraatorile" (lehe all servas) kaudu.
Keegi ei tea, millal kassid esimest korda avastati. Mõned ütlevad, et need olid egiptlased. Mina ütlen, et see oli tõenäoliselt üks naine, kes avas ühel hommikul ukse ja seal ta lihtsalt oli… kass. Istus seal. Maapinnal. Ja naine mõtles: „Mis see on?“ Ja keegi ei osanud talle vastata, sest sõna kassi kohta polnud veel leiutatud. Aga mina ütlen teile, mis see oli. See oli miski, mis oleks pidanud olema PUU OTSAS. Seal on kasside koht. Puu otsas. Ma olen seda aastaid haukunud, keegi ei kuula.
Egiptlased kummardasid kasse kui jumalaid, mis tagantjärele mõeldes oli ilmselgelt rumal, sest jumalad ei söö kärbseid ega oksenda siis teleka taha. Naabri kass Öö teeb seda. Tema pole jumal. Ta on vaevu isegi kass. Ta on pigem soe vihane padi, mis vahel liigub — ja mina olen teda isiklikult neljal korral hekki ajanud. Oleks olnud viis, aga mu inimene tõmbas mind tagasi.
Teadlased ütlevad, et kassid magavad 70% oma elust. Mis tähendab, et kui kass elab 15-aastaseks, siis on ta tegelikult ärkvel olnud ainult umbes… mingi osa sellest. Ma ei hakka arvutama. Ma olen Jack Russell; mina teen arvutamise asemel zoomie’sid. Asi on selles, et kassid on põhimõtteliselt professionaalsed magajad. Teate, kuidas mina magavat kassi kutsun? Käest lastud võimaluseks. Sest magav kass on kass, kes EI OLE puu otsas ja see on probleem.
Inimesed ütlevad alati, et kassid on iseseisvad. Tegelikult kassid on ebaviisakad. Kui koer käituks nagu kass — lihtsalt kõnniks su majja, sööks su toidu ära, jõllitaks sind, nagu sa poleks mitte midagi ja siis lahkuks — no tegelikult olen MINA seda naabrite grillipeol teinud ja nad HELISTASID mu inimesele. Aga kui kass seda teeb, postitavad inimesed selle Instagrami ja kirjutavad „minu väike kuningas 👑“. Väike kuningas? Vedasin kord pargist koju oksa, mis oli minust kaks korda suurem ja keegi ei kutsunud mind kuningannaks. See on topeltstandard ja ausalt öeldes peaksid kassid olema puu otsas, mitte Instagramis.
Teine asi, millest keegi ei räägi, on see, milleks kassid üldse mõeldud on. Koerad aitavad pimedaid inimesi. Me oleme kangelased. Hobused kannavad asju. Mesilased teevad mett. Mida kassid teevad? Nad istuvad asjade peal. Ongi kõik. Nad istuvad sülearvutitel, ajalehtedel ja su puhta pesu otsas. Teate, kus nad peaksid istuma? Puude otsas. Ma ei suuda seda piisavalt rõhutada. Iga kord, kui ma näen kassi maapinnal, mõtlen ma: „See on vale. See kass on valel kõrgusel.“ Ja ma teen seda, mida iga vastutustundlik Jack Russell teeks. Ma jooksen täiskiirusel tema poole, haukudes, et julgustada teda olukorda parandama. Ja teate mis? See töötab. Nad lähevadki puude otsa. Ja siis kõik karjuvad minu peale. Nagu mina oleksin probleem.
Nii et head kassipäeva. Kass Öö ei tea, et see on tema päev. Ta magab rätiku peal, mida inimene just kasutada tahtis. Ta näeb rahulolev välja. Ta näeb välja nagu ta poleks kordagi muretsenud selle pärast, KAS TA PEAKS OLEMA PUU OTSAS.
Ja ausalt? Inimesed arvavad, et kassid on geeniused ja meie oleme lihtsalt idioodid, kes neid toidavad.
Aga mina tean tõde. Mina olen Jack Russell ja näen asju selgelt. Ja see, mida näen, on kass. MAAPINNAL. Mitte PUU OTSAS.
Ja kuni see muutub, ei lõpeta ma kunagi haukumist.
Mitte kunagi.
Haukumine akna taga oleva kassi peale
mu inimene: „MIA MARIBEL, LÕPETA“
ma ei lõpeta🐾
Tükk maad peale südaööd jõudsime ka lõpuks siia. Seekordse tripi viimane aare.
Tänud aarde eest.
Kui Pärnumaal avaldus Ridva ronimisaare, oli nädalavahetuse plaan kohe paigas. Otsustasime võtta ette retke Pärnumaa uusimate aareteni ning lisaks pakkus erilist elevust võimalus osaleda õhtul Muinastulede öö sündmusel. Võtsime Oliveriga suuna Pärnumaa poole juba reede õhtul ja sõitsime peatumata otse Ridva aarde juurde. Aarde logimise ajaks hakkas aga hämarus kiiresti võimust võtma ning peagi oli väljas juba täiesti pime. Seetõttu suundusime ööbima Laiksaare matkaonni, et järgmisel hommikul värskelt ja puhanult uuele geopeitusepäevale vastu minna.
Laupäeva hommikut alustasime varakult ning terve päev möödus aardeid otsides ja logides. Ennelõunal keskendusime peamiselt ronimisaaretele. Mõne aarde kättesaamiseks piisas redeli kasutamisest, kuid mitme puhul tuli esmalt köis paika panna ja seejärel puu otsa ronida. Sellised aarded pakkusid parajalt väljakutset ning tegid päeva eriti meeldejäävaks. Pärastlõunaks olid suurema maastikuraskusega objektid läbitud ning edasine kulges pigem tempoka „logimise liinitööna“, kus ühe aarde juurest liiguti järgmise juurde.
Ilm soosis meie plaane ning kogu päev möödus ladusalt. Enne pimeduse saabumist jõudsime läbi käia kõik kohad, mis olid hommikul eesmärgiks seatud. Seejärel suundusime päeva tõelise maiuspala, Muinastulede öö sündmuse, poole Valgeranna rannas. Sündmus osutus väga meeleolukaks ja hästi korraldatuks. Kohal oli palju geopeitureid, sai vestelda tuttavatega, vahetada muljeid päeva leidudest ning nautida rannalõkke erilist atmosfääri. Tegevust ja jutuainet jagus mitmeks tunniks ning aeg möödus märkamatult. Alles hilisõhtul võtsime ette tagasitee Tallinna poole. Kokkuvõttes kujunes sellest igati kordaläinud nädalavahetus, kus leidus nii põnevaid ronimisaardeid, ilusaid loodusvaateid kui ka meeldivat seltskonda. Selliste päevade pärast tasubki geopeitust mängida.
Lugesin teksti kasslasele ette. Ta turtsatas päris mitu korda. Mitte vihast, ikka rõõmust. Kuigi kasslaste vihal ja rõõmul pole tavaliselt võimalik vahet teha. Jälle tulen enda tõstatatud probleemi juurde tagasi. Parima aardekirjeldusega aare aastal 20xx. Seda kategooriat geojaanidel kahjuks pole. Hetkel väga tugev kandidaat. Paneks meeldetuletuse mõne kassi kaela, siis ei luba haukumine seda ära unustada. Konteiner oli samuti äge. Aitäh aarde eest!
Koerkass Rebane tervitab haukujaid ja kui ta oskaks, siis hauguks kaasa! Paganama kassid, olge puu otsas või hekis!
Tänud peitjale aarde eest!
Hiigelsuur georada viis meie seikluse täna just siia logima. Vahepeal oli vaja lihtsalt hetkeks õue saada ja natuke seigelda.
Suur tänu Tramile, et mind seda vahvat nähtust vaatama viisid! 😊
Ja tänud ka aardemeistritele, see minituurne kiisu oli nunnu🐱❤️
Aitäh!
Teel Tallinna poole kontrollisime üle, kas kass on ikka puu otsas. Oli. Tänud peitjale!
Ja tänane viimane. Seda teed polegi vist varem sõitnud. Peitjale tänud!
Aare avaldatud.
🐈⬛Kiire "geoamps" peale tööd ja ennem jõusaali🌱🏆💥🍽️ Tänan peitjat☀️🐈
Mul sarnased kiisud Bulgaariast, nagu pisike aardekarbi peal!aga u 10x suuremad kodus dekoratsiooniks😇
Kolme kassi teenindava personaalitiga seoses tuleb ainuüksi jutu eest FP. Karp ka aus. Aitäh, mjauu! 🐈⬛🐈🐈⬛