EK4: Ernst Enno
Kirjeldus
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Nende Ruja poolt kuulsaks lauldud sõnade autor oli eesti luuletaja ja lastekirjanik Ernst Enno, kes sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Köödsa kõrtsis, Valguta mõisa kutsari perekonnas. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Kes soovib, loeb lisatud Vikipeedia lingilt lisa.
Aardepeitmise sooviga Enno koduradadel ringi rännates püüdsin leida just seda rahu ja vaikuse kohta, mis ülaltoodud ridadeks ainest andis. Peas hakkas kõlama aga hoopis üks teine, kurvem luuletus:
Ei püsi neist ükski, nad kaowad
Kui tumestaks uni neil silma,
Kõik linnud, kõik lilled, kõik helinad —
Ja udud need üksi weel heljuwad
Kesk sügise kurba ilma.
Siin õitses weel hiljuti kewade,
Tuul suuteles liikuma lehti;
Siin punus arm pärgasid kõigele,
Mis lootust wajutas rinnale
Ja elule mattis end ehti.
Nad kadunud kõik, nad rändawad —
Ei meilegi kodu siin antud:
Kõik armud, kõik kalmud, kõik kaowad,
Ja mõtted need üksinda küsiwad:
Miks kõik nii rändama pandud.
Rahu, vaikuse ja ilu leidsin lõpuks Enno sünnikohast linnulennul nelja kilomeetri kauguselt, Mustjärve äärest. Kuid siingi paistab, et areng ei peatu ja kõik olnu jõuab kord olematusse. Praegu veel on siiski võimalik võtta istet, nautida vaadet ja mõtiskleda. Kui kauaks - eks näis.
Kes soovib täielikku elamust, sõidab ka mööda kurvilisi metsa- ja põlluvaheteid Valgutasse, Ernst Enno sünnikohale viitavat mälestuskivi vaatama. Kogetud emotsioonid on nii jutustuste, luuletuste kui piltide kujul logides väga oodatud.
Head teekonda!
*Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.*
Seotud lingid:
Nii vaikseks kõik on jäänud
su ümber ja su sees.
Mis oli, see on läinud,
mis tuleb, alles ees.
Nende Ruja poolt kuulsaks lauldud sõnade autor oli eesti luuletaja ja lastekirjanik Ernst Enno, kes sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Köödsa kõrtsis, Valguta mõisa kutsari perekonnas. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta. Uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. Kes soovib, loeb lisatud Vikipeedia lingilt lisa.
Aardepeitmise sooviga Enno koduradadel ringi rännates püüdsin leida just seda rahu ja vaikuse kohta, mis ülaltoodud ridadeks ainest andis. Peas hakkas kõlama aga hoopis üks teine, kurvem luuletus:
Ei püsi neist ükski, nad kaowad
Kui tumestaks uni neil silma,
Kõik linnud, kõik lilled, kõik helinad —
Ja udud need üksi weel heljuwad
Kesk sügise kurba ilma.
Siin õitses weel hiljuti kewade,
Tuul suuteles liikuma lehti;
Siin punus arm pärgasid kõigele,
Mis lootust wajutas rinnale
Ja elule mattis end ehti.
Nad kadunud kõik, nad rändawad —
Ei meilegi kodu siin antud:
Kõik armud, kõik kalmud, kõik kaowad,
Ja mõtted need üksinda küsiwad:
Miks kõik nii rändama pandud.
Rahu, vaikuse ja ilu leidsin lõpuks Enno sünnikohast linnulennul nelja kilomeetri kauguselt, Mustjärve äärest. Kuid siingi paistab, et areng ei peatu ja kõik olnu jõuab kord olematusse. Praegu veel on siiski võimalik võtta istet, nautida vaadet ja mõtiskleda. Kui kauaks - eks näis.
Kes soovib täielikku elamust, sõidab ka mööda kurvilisi metsa- ja põlluvaheteid Valgutasse, Ernst Enno sünnikohale viitavat mälestuskivi vaatama. Kogetud emotsioonid on nii jutustuste, luuletuste kui piltide kujul logides väga oodatud.
Head teekonda!
*Aare kuulub eesti kirjanikke tutvustavasse seeriasse, mis on kingituseks kõigile kirjandushuvilistele, sest esimene leidja saab au (ja kohustuse) peita seeria järgmine aare tähestikuseeria põhimõttel. Palume austada seeria reegleid - kui puudub soov eesti kirjanike seeriasse aaret peita, siis ei tasu tormata.
Eesti kirjanike seeria reeglid:
Esmaleidja peidab kuu aja jooksul pärast leidu aarde tähestiku järgmise tähega, võttes aluseks kirjanike perekonnanimed/pseudonüümid.
Kasutatav tähestik: A, B, (C), D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, (Q), R, S, (Š), (Z), (Ž), T, U, V, W, Õ, (Ä), (Ö), Ü, (X), (Y). Sulgudes olevad tähed võib vahele jätta, kuna Vikipeedias puuduvad niisuguste perenime algustähtedega kirjanikud. See tähendab, et P esmaleidjal on valida Q või R vahel.
Aardetüübi osas nõudeid ei ole, kuid see peab olema seotud ühe eesti kirjanikuga - tutvustama mõnda autori teost või temaga seotud kohta.
Kõik võivad alati seeriasse lisaks boonusaardeid peita, sel juhul tuleks siiski vältida nimede algustähti, milleni seeria järg veel jõudnud pole.*
Seotud lingid:
Läheduses olevad aarded
Pildid
Logiteadete statistika
Logiteated
Ei teadnudki sellest rajast. Tänud siia juhatamast!
Ernst Enno - mindagi ilusamat esimeseks aardeks on keerulisem välja mõtelda - armastan Enno loomingut 🤩
Leitud
Leitud!
Juhuslikult sattusin siia ja tuli mõte järvele ring peale teha. Üllatuseks oli aare tee peal, kuhu sai nime kirja ning oma teekonda jätkata. Tänud!
Leitud.
See piirkond siin oli teel Tartust tagasi Haapsallu peamiseks külastuskohaks. Ausalt öeldes proovisime ka üle jää otse aardeni minna ja saime ka jää peale, kuid jää oli väga imeliku struktuuriga, paistis läbi ja paindus jala all ebamugavalt. Seega läksime raja algusesse tagasi ja tegime ausalt kogu järvele tiiru peale. Kindlasti oleks jää kandnud, selles polegi küsimust, kuid lihtsalt riskida ka ei taha. Ju see jää mitmes kihis oli ja paindus läbi mingi pealmine kiht.
Aardeleid ise tuli lihtsasti. Ausalt öeldes natukene pani imestama, et kuidas ta siin juhuslike inimeste silme all niimoodi vastu peab. Aga ju siiakanti ei tule niisama lõhkujad enam. Tagasi parkla poole minnes paistis mets aga läbi. Ja siis oligi see tunne, et kas seal on mingi vana kaevandusala? Kuidagi maru huvitav tundus ja tõmbasin kaardi lahti ja näen,e t jah - vana kaevandusala, mis maha jäetud. Vaatama ei läinud, sest Liisi enam ei viitsinud, kuid see asi hakkas ajus trummeldama ja üks hetk tundus, et kas ometi pole tegemist Valguta turbamaardlaga? Mis on kurioosne, et kui olin noor ja roheline ja koolipingist esimesel töökohal, siis koostasin sellesama Valguta maardla osas projektijuhina uurimistulemused, mida Keskkonnaministeeriumile sai esitatud veel Tallinnas. Et natukene ka naljakas - ise olen selle maardla kunagi läbi uurinud (mitte füüsiliselt, kuid kõik uurimistulemused koondanud) ja võibolla isegi seal käinud turbapuurimisi tegemas. Ja nüüd siis hoopis teisest küljes näen seda. Lahe!
Kes aga tahab, see võib lugeda :)
https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/5/5b/Aljaste%2C_A._Melioreeritud_turbamaardlate_kasutusv%C3%B5imaluste_hindamine._Pilootprojekt._2012.pdf
Kuna olime just naasnud Tondisaarelt ning hing ja meel ihkasid veel midagi positiivset kogeda, siis siinne aare sobis meie tänasesse päeva väga hästi. Tänud!
Aare vajaks uut logiraamatut.
Nagu väike traditsioon juba - esmaspäeval kuskil võpsis paar aaret otsida. Seekord tulime siia. Jalutuskäik kulges mõnusalt, sügisvärvid olid ilusad ja õhk puhas. Kui seisatasime, siis vaikus oli ainus, mida kuulata sai. Raul nautis kõhukoti elu.. kuigi 12kg on juba kandam omaette. Aare leitud ja logitud, suundusime, järvele tiiru peale tegema. :)
Aare vajaks uut logiraamatut koos minigripiga.
Aare sai leitud ja logitud peale ilusat tiiru ümber järve. Mõnus ja rahulik koht, tuleme teine kordki. Aare vajaks uut logiraamatut.
Lubas väga ilusat ilma ja nii me Mustjärve matkaraja poole suuna võtsime. Olin seal samas just hiljuti Vehendi Rogaini ajal käinud, aga siis polnud aega aaret otsida, ringi vaatamisest rääkimata. Nüüd saime rahus metsa nautida ja sootaimede lõhna suurte sõõmudena sisse hingata. Väga mõnus ja rahulik matkarada. Väga palju ujumiskohti Rellyle, küll mudaseid ja ka pärast puhtaid, et muda maha pesta. Tänud aarde eest ja siia ilusasse kohta juhatamast.
Väga mõnus matkarada ümber maalilise järvekese! Ega muidu poleks seda kohta teadnud ega osanud avastada, tänud!
Väga mõnus matkake! Ainult et ei mäletagi, mil viimati sai nähtud logiraamatut, kus mugud? on logiraamatus korralikult laiutanud ja ruumi raisanud.
Iga aastane jõuludeaegne geokontroll leidis aarde tema uuest pesast. Tore lahendus. Vana käis jah siia-sinna nagu lisatud lingilt näha. :)
Lihtsasti leitav, ei pidanud eriti otsimagi. Ilus koht.
Aitäh. Aasta tagasi...seda polnud.seekord väga lihtsalt leitav.
Leitud
Ka siin sai tehtud talvel leidmata jäänud ja vahepeal peitja poolt taastatud aardele korduv külastus. Seekord lähenesime Võrtsjärve poolsest parklast ja tegime mõnusa rahuliku jalutuskäigu ümber järve.
Tänan peitmast.
Proovisime autoga mitut lähenemis-suunda kuni lõpuks leidsime sellise, kust oli jala minna 650m mööda mõnusat rada. Eelmisel ööl oli suur torm ja aarde peidukas oli vett täis. Karp ise oli aga hästi vastu pidanud ja aare seest kuiv.
Ei mäletagi nii armast matkarada. Järve äär oli igati kaunis ja ring paraja pikkusega. Isegi sääsed peletas mõnus tuulele minema. Tore konteiner. Aitäh kutsumast ja tutvustamist. Kivi jäi järgmiseks korraks sest kiirustasime juubelile.
Minu tänase päeva tipp-retk. Tõeline nauding. Õnneks valisin minnes raja, mida kaardil polnud ja sain astuda kenal metsaalusel, tagasitulles küll sahmerdasin kasevõsas ja hankisin endale nii mõnegi puugi. Aga see oli vaid minek ja tulek, järveni jõudes puges ernstennolik rahu südamesse ja kuidagi kergem oli kohe hingata. Selle seisundi kohta vist öeldakse, et hing avardus, aga see väljend kirjeldabki saabunud seisundit kõige paremini. Astusin mööda järve kallast ja vesi ahvatles üha rohkem ning rohkem, kuigi andsin endale aru, et lisaks ujumisriiete puudumisele on need kaldad ka mitte just kõige inimsõbralikumad. Aga soov vette saada üha suurenes kuni käänaku tagant jooksis välja kutsa ning kohe tema kannul tulid ka tema peremehed. Suhtlesime väheke ja liikusime vastasuundades edasi. Rohkem ei paistnud kuskil kedagi ja aarde juures sulpsasin ikkagi vette. Kallas oli tõesti nagu ta oli, mingid juurikad kriipisid mööda kintse ja muda hõljus ümberringi, aga ikkagi oli fantastiline. Välja ronisin juba ettevaatlikumalt, nii et uusi kriimustusi enam ei hankinud.
Lisaks kohale meeldis ka aare, nii et tore kõik, tänud kutsumast ja tutvustamast ja peitmast.
Väga tore matkarada ja kena aare ka. Mõnus käik!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Olud on muutunud, algne peidukoht pole enam jätkusuutlik, aga uus teistsugune lahendus on nüüd paigas ja leitav. Loodetavasti püsib.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Lammutatud oli siin kõvasti. Tuul, rähnid, inimesed. Kas ei märganud aaret või see puutus, 30 min kaks silmapaari otsisid.
Ilus kohale, aga pagana külm ilm. Aitäh minimatka eest!
Väga mõnus jalutuskäik. Tänud aarde eest!
See oli väga kaunis kohake, järve peal kohtasime ka üksikut luike. Tänud siia toomast!
