Entide

Küll on tore, et kõik siin on toredad, targad ja taiplikud. Aga mina ei ole, vähemalt neid kahte viimast omadust omav. Kõigepealt ei leidnud juhendit. Kaks korda ei leidnud. Kaebasin oma silmanägemise üle, seekord mitte küll silmaarstile vaid peitjale. Aitas, nägijaks sain. Siis ei suutnud ma kuidagi seda kaarti telefonis olevaga kokku panna, kuna üks oli põhja-lõunasuunaline ja telefoni oma mingi suvasuunaline. Jupi aega läks, kui tolle kah põhjast lõunasse sain. Nii. Midagi hakkas nagu looma, aga no ei saa teeotsale pihta, nuta või naera. Lõpuks panin auto ära ja suundusin jala seda asja vaatama umbes täpselt seal kus see teekene võiks nagu olla. Oligi. Nädsa, läbi autoklaasi ei näinud, aga palja silmaga teine tera. Kuna olin endale arvetatava koguse mingeid sääse puugu peleteid peale pannud, siis sääsed oleksid nagu vastu seina lennanud, keerasid otsa ringi, aga kärbestele ja parmudele see segu üldse ei mõjunud, aga tühja kah, eks midagi must ikka alles jääb, las siis mõne tükiga lendavad minema. Igatahes astusin, mitte eriti kaua, kui tuligi aeg ringi vaadata. Natuke vaatasin, ja sain aru, et vist ikka vara veel. Astusin edasi. Oi kui tore koht nüüd saabus. Seal polnud eriti vaja ringi vaadatagi, juba sai pastaka tagataskust välja võtta ja ta tegevusse panna. Tänud peitjale mitte just nii lihtsa, kui logide järgi mulje jääb, aga siiski tehtava multi eest.

Mõned aastad tagasi olime alguses käinud, info võtnud ja siis otsustanud, et aarde otsimine jääb mõneks paremaks homseks. Ja nii ta jäigi. Nüüd läksin uuesti vaatama, mis infot jagatakse. Uduvihma tõttu oli ümbruses inimtühjus ja sain rahulikult mõtiskleda saadud juhiste üle. Tükk aega arutlesin endamisi, kas täna on see õige päev aaret otsima minna. Kõik tundus nii märg. Aga maanteel õiget teeotsa märgates jäin siiski seisma, pistsin kummikud jalga ja jalutasin kohale. Natuke veel märjemaks saamist, et aare ka üles leida ja polnudki midagi hullu. Kõik lihtne ja loogiline, tule ja otsi vaid. Aitäh!

Olime algpunktist vihje juba mõni kuu tagasi üles leidnud, kuid siis ei olnud aega aaret otsima minna. Täna olime ratastega liikvel ja ideaalne võimalus aare logituks märkida. Pärast õigesse kohta jõudmist oli aarde leid kiire.. aga enne oli vaja muidugi mõnda aega ka valedes kuusikutes ringi sahmida :)

Eelmine kord käisime nullist infot võtmas, täna läksime otse lõppu. Kuna aare ei rippunud puu küljes nagu mu info ütles, siis läks pisut aega aarde leidmisega, aga vähemalt leitud see sai.

Rammisime kohale ja olime üsna nõutud. Oli mitu loogilist kohta, kuid aaret ei leidnud. Kuivõrd sellesse paika tagasi ei tahtnud tulla, siis polnud muud valikut kui edasi otsida. Ühel hetkel koperdasingi täiesti kogemata aarde otsa ja sai seegi saaga läbi.

Kunagisest ajast punkt kaardil aga kuna oli update siis hakkasin algusest pihta ja kõik tegelt lihtne ja loogiline. Kuigi sahistasin päris pikalt vales kohas kuna täpselt samasuguse kirjeldusele vastava koha leidsin veel aarde lähistelt. Kui sellest lahti lasin siis tuli aarde leid kiiresti. Autos olin täpi kaardile pannud kus ma arvan, et aare on ja kui valest kohast edasi hakkasin liikuma siis selgus, et ma polnutki veel oma pandud täpini jõudnutki :D aga tänud, huvitav mis seal reservaadis siis on? Selle ilmaga ei viitsinud edasi tatsata, kaelkirjakud? Karude kodu või mis? ????

Hommikul võtsin ka ajaloolised kaardid ette ja mingil hetkel avastasin otsitava 1997 kaardilt.Täna uuesti nulli ei hakanud minema ja kahtlustan, et seal on sama vana kaart
Oleks eile täpsemalt vaadanud, siis oleks pilt selge olnud.Auto juurest aardeni ja tagasi kulus natuke üle poole tunni.

Varem olen siin nullis olnud kaks korda.Esimene kord veel aaret polnud ja teine kord siis kui Baruto pulmi pidas.
Täna tulin aarde pärast kohale, aga pean kohe ütlema, et üsna segane värk.Ifo leidsin kohe kuidas kohale minna, aga kuhu ?
Reservaadi piirid olid telefoni kaardil olemas, et seadust ei riku, aga sellest polnud abi.Metsasihid on teadupärast kõik sirged ja mingit kohta küll silma ei hakanud kus oleks vaja järsult vasakule keerata.Lihtsalt lambist ei hakka ometi kõike sihte läbi kammima ja tulin tulema.Tagasiteel mõtlesin, et äkki infotahvlil oli veel vihjed mida oleks pidanud vaatama.

Kohtasime ente ja jõudsime seekord lõpuks ka kenasti aardeni :) Varem sai paar korda eeltööd tegemas käidud... lõpp tundus asuvat metsikus kohas, kuid vahepeal tehtud hooldus julgustas vaatama tulema. Karusid ei kohanud, kui siis kraapimisjälgi puudel ;) Vainupea rand ja ürgmetsad on mõnus koht väljasõiduks loodusesse. Täname!

Nüüd jälle kättesaadav, natuke muutus lõpp-punkt - lihtsamaks ja lähemaks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Olukord looduses on muutunud. Püüan üht-teist paremaks muuta. Seni on ajutiselt kättesaamatu.

Info nullist oli mul juba 9 aastat olemas :o) Aga miskipärast oskasin enda elu hoopis keeruliseks teha ning teha mõõtmised moel, mis sisuliselt välistas eduka leiu. See muidugi ei takistanud mul muidugi veel vahepeal talvel sügava lumega lõppu tabada. Igas mõttes täiesti lootusetu üritus - pealegi 100 meetrit vales kohas :P

Eile alustasin nullist uuesti - info on tänapäeval tunduvalt rikkalikum. Pealegi tuli mul pähe jube hea mõte, kuidas asja lahendada! :D Täielik heureka moment, jääb üle imestada, kuidas ma lihtsa ülesande enda jaoks nii hulluks mõtlesin :o) Lõppu minek jäi tänaseks, pärast terve öö kestnud sadu selles looduses muidugi kuivaks ei jäänud. Kirjutasin üsna märga logiraamatusse, kus eelmine sissekanne oli pea kolm aastat vana. Kuidas vesi sinna sisse pääses, ei tea, sest karbid ei paistnud katki... Ja konteiner oli maapinnal - jäi minust samamoodi. Lumega pigem raske leida. Aitäh.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

Ega ma väga entusiastlikult sellele infotahvlile ei lähenenud, sest pole ma eriti osav niisugustest kohtadest info kättesaamisel. Ja nii läkski, ei näinud ma ühtegi kohta, kus see vajaminev materjal end peita võiks. Pean veel arenema.

Nüüd info jälle olemas. Head otsimist!

Info on jalutama läinud. Paar päeva läheb aega ja taastan.

Kui seitse aastat tagasi ei osanud nullis midagi näha, siis täna jäi kahtlane asi silma. Tükk tegu oli selle kätte saamisega, aga kätte ma ta sain ... ning vastu vaatas tühjus. Olen suhteliselt kindel, et seal oleks pidanud olema edasised juhised, aga selle koha peal haigutas tühjus.

Nullis oli palju inimesi, segasid otsimist aga ega nende pärast miskit tegemata jää. Vb vaadati mind imelikult aga savi see. Üks vaba hetk kus inimesi polnud õnnestus mul ka vihje leida. Üpris segane kaart,mõõtkava minu mäletamist peal polnud. Õnneks leidsin kaardilt orientiirid mis juhatasid mind õige tee peale. Tänan

Aarde nullist võtsin info eelmise nädala rannikumatkal siit mööda jalutades. Täna tulin uuesti Vainupea kanti uitama. Juhiseid olin õigesti lugenud, kohapeal ei läinud enam aardeni jõudmiseni kaua. Aitäh.

Me käisime 2 päeva järjest suht piiramatu ajavaruga seda aaret otsimas ja jäigi leidmata!? :D

Infotahvli juures oli ka natuke nuputamist, aga õige vihje leidmisega läks siiski suhteliselt kiiresti ja kõik oli heas korras. Äge lahendus!

Marsruut oli meil sätitud nii, et võtsime vahepeal veel 2 aaret ära ja suundusime siis suvalisest suunast megasääsesesse megarägastikku, mis oli üsna kindlasti kõige hullem suund, kust üritada läbi murda. Pärast suht pikka metsas möllamist loobusime.

Kuna ööbisime sellele nii lähedal, jäi ikka piinama ja proovisime järgmisel päeval uuesti läheneda mööda sihte ja (vähemalt looma-) teid. Tundus, et tee, mida mööda läksime lihtsalt pidi olema õige, aga seda silti lihtsalt ei tulnud ega tulnud ja lõpuks jõudsime ikka omadega täiesti rappa ja veel hullemasse võssa ja planeeritud ca 3 km matkast sai 10 km läbi, alt ja üle tuulemurru ja võsa ja jõudsime minu murdumispiirile väga lähedale... :D

No tahaks vanduda, et seda silti ei ole seal, aga ilmselt jääb ikka oma lolluse taha... Natuke naljakas lausa lugeda, kuidas see enamiku jaoks lihtne leid on olnud :).

Kogu üritus kokku oli lõbus, aga kokkuvõttes suht vaevaline ja ei teagi nüüd, kas minna uuesti. Tundub, et ikka läheks samast kohast ja teeks kõik samamoodi.

Sattusin enne aarde juurde suundumist lugema Ove logi. Igaks juhuks uurisin siis, kus see karbike nüüd on, et asja korda sättima minna. Kui aga aarde poole suundusin, oli aare täpselt seal, kus ta minu arvates olema peab. Pärast väikest arutelu Ovega, selgus et erinevaid lähteandmeid kasutades võib kaardile manatud punkt olla eri kohtades. Sellest ka see segadus. Ei oskagi kuidagi kommenteerida, kuidas seda olukorda parandada, et ka järgmistel sellist hämmingut sisse ei tuleks.

Tänud.

Selle aarde algus oli vahva aga emotsioon kadus kui lõpus otsisin aaret üle tunni ja ei leidnud kuid tagasiteel autoni leidsin ta hoopis mitusaada meetrit eemalt valest asukohast. Ei teagi kas keegi on aarde meelega valesse asukohta liigutanud või on ta kogu aeg vales kohas olnud. Saatsin peitjale ka selle kohta täpsemad kaardipildi.

Uurisime tükk aega infotahvlit, aga ei suutnud mingeid juhiseid tuvastada. Kuna oli juba pimedaks läinud, siis edasi poleks niikuinii läinud. Ehk siis mõni teine kord.

Algus millagil varem juba tehtud, täna oli siis lõpu kord.

Muidugi ma olen nõus igakell Airiga kuhuiganes minema...kasvõi metsa. Tund aega rassimist metsas, marraskil põlv, sinikas ja kriimustatud reis, mis see siis ikka ära ei ole. Tuleb tunnistada, et minu kõige hullem metsas roomamine meie beebigeoaja jookul. Aga tõesti, kui ei võta pea, siis võtavad jalad. Püüdes olla optimist, siis mul on hea meel, et me seda valges tegime.
Kui ma selle aarde mõistatuse üle järele mõtlen, siis kõik tundub nii loogiline, me lihtsalt ei mõistnud, et aarde leidmiseks võib abivahendit kasutada. Panime aga kohe punuma.
Tänud

Olime mõnusasti end mõistatuste tegemise lainele viinud ja kuna kahe eelnevaga saime hästi hakkama, siis siia astusin juba selg sirge ja rind ees. Mis see siis ikka pole. Teeme ära! Algus oli juba päris tore väljakutse. Sikutasime natuke valet asja enne, kui silmad õiget asja nägema hakkasid. Juhendi oli küll viimane väga lugupidamatult tagasi pistnud ja ma nägin kurja vaeva, et see kokku pressitud paberihunnik sedasi lahti harutada, et see võimalikult ühes tükis oleks. Peitja võiks need juhised uued teha ja pisut parema või siis suurema asja sisse panna.

Krissu tutvus kaardiga, kuni mina endise töökaaslase käest telefoni teel nahutada sain, kuna polnud täna Rocca Al Mare´ s temaga koos jooks-matkale läinud. Püüdsin siis end oma hobiga tegelemise taha peita aga ei saa kunagi kindel olla, kas ühelegi mugule see tegelikult korda läheb.

Mingi arusaam asjast meil Krissuga igatahes tekkis ja läksime seda kontrollima. Algus oli ilus ja paljutõotav. Ühel hetkel aga ei saanud ise ka täpselt aru, kus me oleme. Miks me siin oleme ja kas me ikka päris normaalsed oleme. Palusin Krissu käest mitmeid kordi vabandust ja rühkisin aga edasi. Kaks sammu edasi ja siis puu alt läbi, sammuke veel ja üle puu. Kolm sammu ja uuesti mingi ronimine. Kinnitasin korduvalt endale ja Krissule, et natuke veel ja siis jõuame kohe suurele teele. Oli ta jee suur tee. Aga vähemalt mingi siht, mida mööda liikusime suurele teele, kuhu Dauno meile vastu sõitis.

Tagantjärgi tarkadena oleks muidugi võinud kohe Daunole mõistatust näidata aga me tahtsime ise targad olla. Ma küll ei tea kas Krissu enam tuleb minuga kunagi kuhugi metsa aga ma ei saa ka väita, et see ekslemine ja mahalangenud puude rägastikus edasi liikumine lahe poleks olnud. Mul oli küll lõbus.

Sõitsime siis õigesse kohta, jalutasime natuke. Silmad lõid õiget asja nähes särama ja logisime rahulolevalt. Aitäh!

Mõnus jalutamine,lõpus ründasid põdrakärbsed ja hiljem oli auto juures puhastamine ja juustes neid jagus, vastikud putukad ja leidsin 2 puuki kodus naha peal :D

Igati meeleolukas retk.Kõik lihtne ja arusaadav,otse läbi metsa aardeni ei trüginud.Võiks lausa öelda,et jalutuskäik pargis.Kukeseeni sain kahe kastme jagu metsast kaasa.Aitüma peitmast