Orissaare Boonus-Seeneline

Sai käidud ja veel käidud. Siis natuke veel.

Nendest seentest, mis siin raja ääres kasvavad, ei tea me midagi. Edasi-tagasi ja ringiratast selles metsatukas sõeludes oli tunne, nagu oleks ise mingeid seeni söönud. Kokkuvõttes muheda teostusega seenekad! Aitäh peitjale!

aitähh

Olles Orissaare seenelisega ühele poole saanud oli järg boonuse käes. Jumalast pime oli. Mets oli imeilus, aga kui kogu aeg sulle midagi krae vahele pudiseb, siis enam seda ilu niiväga ei hindagi. Oksad olid kooldus lumekoorma all, nii et valikus oli, kas alt või ringi, vaheldumisi sai mõlemat moodust kasutatud. Aga aare vähemalt sai peale väikest ringi tuulamist kenasti leitud. Ja saigi tagasitee auto juurde ette võtta. Kuskiltmaalt minu telefon andis saba. Aga kaaslase oma veel midagi näitas. Kuu oleks võinud vähemalt paista, aga võta näpust, ega ikka kõike head korraga ei saa kah. Kokku tuli ikka lumes sumpamiseks jubetum ring, aga ellu jäime ja rõõsad ning rõõmsad veel pealekauba. Parklasse jõudes ei mina saanud aru, et me kannatused juba läbi, oleksin põrutanud aga edasi. Kui juba pimedas kükitavast autost peaaegu et möödas olin, peatati mind, et kuhu nüüd. Hmm, tal ju teravam silmanägemine ja jumal tänatud, ma oleksin äkki teisele ringile sujuvalt suundunud. Kui päris aus olla, siis ajab praegugi seda retke meenutades naerma, kuigi siis enam ei ajanud. Ja jube hea meel oli autot nähes. Lõpp nende seenelistega.
Tänud peitjale vägagi vahvate seeneliste aarete eest. FP-d otsas, nutu ajab kohe peale, aga noh, meel ikka tänulik

Kui seeneämbrist vihje käes, siis käisin ka boonuse juures ära. Selle tiirutamisega läks sisemine kompass paigast ära ja tagasiteel parklasse eksisin isegi peaaegu ära, tiir sain pikem kui oleks vajalik olnud.

Omameelest lahendasin ja küsisin ka kinnistust. Lõpus oli möhh, siuke võss. Üldse mitte kleidiga käimise koht. Kummarid jh, sest Saaremaa on ju tuntud rajakate poolest. Etteruttavalt võin öelda, et alt ei läinud. Nägin rajakat aga sõiduoskus veda alt, ei jäänd maha kedagist-

Tänud, tore teostus!

Alustasin viimast Orissaare päeva plaaniga korjata kiirelt ära terviseradade 4 aaret. 9000 sammu ja 1,5 tundi hiljem võin tõdeda, et missioon oli edukas, aga nüüd vist on mõneks ajaks ka seenelkäimise isu täis, võsas sai ikka natuke ragistatud.

Eelneva aarde mõistatus sai kenasti lahendatud ja boonuse leidmiseks pidi pisut rohkem võsas ragistama, kuid leitud ta sai ja auhinnaks lahe teostus!

Boonus lahenes hetkega ja sai seegi ära vormistatud, tänud :)

Muidugi tulime peale seenelise leidmist kohe ka seda pontsakat seenekest kaema.

Tänan peitmast.

13772.

Jailbreak ‘23

Boonuse boonuseks olid seened. Boonuse enda välja nuputamine tõmbas aga aju koonusesse. Lõpuks siiski leitud ja võtsime suuna koju seeni marineerima.

Leitud, logitud, tänan!

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Selle aarde puhul juhtus imelik lugu. Olime tiirutamas Saarel ja juhtusime kirjutama Kristjanile ja Simonele. Nemad teatasid , et õhtustavad seente juures ja oleme lahkesti palutud külla. Tegime siis ühise grilli meie 365 päeva järjest tähistamiseks ja Dauno sünnipäeva auks.
Pimeduses läksime otsisime ka boonuse enda üles.
Tänud

Kodus veidi mõtisklemist ja proovimist ning lõpuks andis geokontroll teada, et olen täitsa õigesse kohta sihiku seadnud. Nüüd oli taas Saarde asja. Tegime siin väikese vahepeatuse ning nautisime värsket õhku. Suured tänud peitjale toreda teostusega aarete ning mõnusa jalutuskäigu eest!

Sellega tekkis päris palju erinevaid ideesid, kuid geokontrolli filtrist pääses läbi ainult see üks õige.

Seeneline leitud, läks õigete koordinaatidega genereerimisega veel täitsa tükk aega. Mõtlesin korralikult üle ning kui kaaslane soovitas ikka kergemaid asju pakkuda, siis oli ka alles nii kolmas idee õige. Poleks uskunudki, et sealt nii palju ideid välja lugeda suudan. Lõpus läks nagu ikka - kohale läbi kõige tihedama võsa ja tagasi peaaegu jalutades. Sain oma nime kirja alles lambivalgel. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Seened olid ahvatlevad, aga pidasime hoiatusest kinni ja neid näppima ei hakanud. Vaatlesime neid üsna pikalt, sääsed tegid terrorirünnakut ja otsisime mõnusama koha, et oma uurimistööga jätkata. Teooriaid oli mitu, võimalikke õigeid variante tekkis terve rida. Vahepeal jõudsime isegi peitjale kirjutada, et kontrollida, kas ikka kõik korras selle aardega. Samal ajal jätkasime mükoloogitööd ja enne kui peitjalt vastuse saime, oli meil endal õige lahendus käes. Rõõmsalt suundusime taas seenele. Lõpp oli väga vahva, täname peitjat mõnusa mõistatuse eest!

Kui siin rajal seenelise aardega läks meil kergelt, siis boonuse kohta seda küll öelda ei saa. Vajalikku infot me küll nägime, aga ilma abita nägijaks ei saanud. Ju siis ei olnud meil seda õiget filtrit silme ees või õigeid prille ninal. Päikeseprillid igatahes ei aidanud. Kui meid suunati õigesti vaatama, siis saime aru küll. Nojah, parem Hilja kui Helju, nagu öeldakse. Lõpus läks muidugi kergelt. Täname!

Esimesed katsed ei viinud sihile, aga varsti hammustasime seened läbi ning saime lõpu teada. Seal õnneks midagi keerulist ei olnud ja saime seenemetsast minema.

Eelmises aardes jõudsime oma teooriates ka juba päris põhikooli lõppu, kui taipasime vaadata raskusastet ja lugeda üht tänuväärset logi. Siis oli pilt selge ja saime vajalikud koordinaadid kätte.

<- Orissaare Seeneline

Kui Orissaare seeneline oli üles leitud ja pisike mõistatus ka kaheselt arusaadavalt ära lahendatud, siis võtsime suuna boonuse peale. Olime nii hoos nende seenelistega, et suutsime ühe aarde samalt matkarajalt sootuks ära unustada. Jalutasime põhimõtteliselt mööda. Boonus-Seeneline meile vastupanu ei osutanud ja saime nimed mugavalt kirja pandud. Aitäh!

-> Kunst & Orissaare #1

See va boonus-seeneline ei paistnud esiti üldse sama müstiline kui muidu-seeneline. Kuid GeoCheck raidus järjekindlalt punast, ükskõik millises järjekorras ma sinna numbreid sisse söötsin. Pidin loogika ringi mõtlema. Üks variant tuli veel pähe, kuigi see tundus sihuke kahtlane, küllalt paljude variantidega variant... Aga et muud targemat ei osanud, siis hakkasin otsast proovima. Umbes kahekümnendal katsel saingi roheliseks. Tundus päriselt raskem kui peidukoht poolteist - vahest on aja jooksul asjad pisut muutunud ka, ei tea. Muidu väga armas miniseeria see seenelistega, aitäh! Lõpus paistis tünn natuke liiga hästi välja, lisasin omalt poolt ühe maskeeringukäbi juurde :P

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Siin selgus, et mul on ikka fantaasiat vähevõitu, aga peitja aitas edasi. Pärast seda võis juba öelda, et igati äge aare. :) Tänud.

Tänasel päeval lihtsalt pidi üks nimi kirja minema. Väga lahe, tänud taas peitjale!

Lahendatud, leitud ja logitud. Kontroll tuli siinkohal kasuks. Tänud!

See lugemisoskus on üks kuldaväärt oskus, eriti kui seda teha esmaspäeval ja neljapäeval. Loodetavasti vihje püsib ja keegi sealt midagi ei vaheta. Aitäh vahvate aarete eest. Orissaare Seeneline ise on ka üks tore tegelane, loodetavasti jõuavad kuuldused temanimelisest aardest ka temani.