Orissaare Seeneline

Leitud.

Nendest seentest, mis siin raja ääres kasvavad, ei tea me midagi. Edasi-tagasi ja ringiratast selles metsatukas sõeludes oli tunne, nagu oleks ise mingeid seeni söönud. Kokkuvõttes muheda teostusega seenekad! Aitäh peitjale!

aitähh

tänan!

Kõigepealt googeldasin, et mis värk selle Orissaare seenelise legendiga siis on. Ah, et niisugune lugu. Nunuhh. Polnud kuulnud, nüüd siis olen. Aga see selleks, meie lugu oli hoopis teist masti.
Ikka tegelikult ka kaks terve mõistusega inimest lähevad talvel ja veel suure lumega seeni otsima või miskit sinnakanti. Aga...no need pingid ju suht lähedal, käime sutsti ära, mis see ära ei ole. Mõeldud tehtud. No tegelikult mitte just nii, aga selle harmoonia leidsime küll mitte nii lähedalt kui oleks eeldanud, aga vähemalt leidsime. Tõmbasime siis kuskilt läbi metsa teise raja peale ja vaadates raja kaarti ning asukohakaarti, oleksime pidanud ju selle sisemise rahu juba leidma, aga no pole. Hämardus ning kohe täitsa kiiresti. Meil oli tegelikult kogu varustus olemas, nii taskulambid ja pealambid ja akupangad, aga autos noh. Me ju vaid tegime väikest sutsu metsa. Sisemist rahu ikka ei saabunud. Jäi üle teha vaid seda, mida ma suht hästi oskan, appi karjuda. Varsti saabuski pilt pingiga, kus oleks võinud see rahu nagu olla. Tore. Vaatasime vahepeal selle tava-aarde siin teel üle ja läksime aga edasi. Jumalast pime oli juba, aga telefonid veel töötasid. Lumi, igal pool lumi ja mitte vähe. Aga väga ilus oli. Nii ämber leitud ja boonuse asukoht teada saadud. No mis see mõnisada meetrit veel lisaks ka ära pole. Onju. Aga keegi saadanas oli siia mäe kah veel teinud, kusjuures ma arvan, et mõnel teisel aastaajal poleks ei see langus ega tõus üldse tähelepanugi köitnud. Aga selle seenelisega olime ühele poole saanud, ülimalt positiivne.
Tänud peitjale ma arvan et siiski ka seenemetsa kutsumast, aastaaja valik on ju igaühel enda teha, ja aaret peitmast.

Nullis sain üsna kiirelt selgeks, mida kirjeldus öelda tahab. Leidsin nii sisemise rahu kui harmoonia ja seeneämbrigi.

Algus oli raske aga sain minema. Kohapeal ootas super lahe teostus, seenel käijja olen, kõik teavad minu marinaadi seeni. Seeni ehk kukekaid lootsin näha, seljakott oli kaasas aga null, mis null. Mina pole kordagi saares ühtegi seent näinud, no ei ole minu saar.

Tänud, teostus oli lahe!

Alustasin viimast Orissaare päeva plaaniga korjata kiirelt ära terviseradade 4 aaret. 9000 sammu ja 1,5 tundi hiljem võin tõdeda, et missioon oli edukas, aga nüüd vist on mõneks ajaks ka seenelkäimise isu täis, võsas sai ikka natuke ragistatud.

Mõistatus sai kenasti lahendatud ja alguses sain minagi lõppkoordinaadi kuhugi põllule, aga siis lugesin aarde kirjeldust uuesti üle ja sain paranduse sisse viidud. Metsa-alalt siiski ei pea aarde jaoks välja minema. Teostus oli väga vahva!

Kõik sujus ilusti selle hetkeni kui numbrid koordinaatideks tegin. Loogika hakkas kohe tööle ja tegin oma nägemise järgi paranduse ja lõpp läks loogilisse kohta... AGA aga siis hakkasin mõtlema, et aga miks ma nii tegema pean ja muutsin koordinaadi tagasi nii nagu ette antud oli. Ja nii ma lõpuks kuskil lageda põllu peal olin kepiga maad surkimas ja kukalt kratsimas, et mida ma siin teen?... siis hakkasin veel numbreid väänama ja vahetama ja lôpuks olin kuskil teisel põllul okastraadi taga vahtimas :D
Siis hakkas juba närvi ajama, et kaua ma suvalisi kohti läbi kammin, kuigi paar koordinaati oleks veel välja mõelnud ja nendest järgmine olekski juba tegelt õige koht olnud aga niisama võpsikusse katsetama ei kippunud ja õnneks omanik kinnitas minu loogikat. Kuigi miskit on selle aarde juures vist ikkagi valesti kuna ma polnud ainuke kes sellise lõpu asukoha sai, küll aga vist ainuke kes seal põllul ära käis (kahes kohas lausa) :D
Lõpus oli konteineri kaas katki aga midagi see ei seganud, sisu oli kõik korras, tagant järgi mõeldes oli huvitav seiklus, tänud :D

Mõnus paik sügiseseks jalutukäiguks ja tore aare.

Esimese hooga suutsin küll lõpu ebaloogilisse kohta kaardil tekitada, kuid seda kaardil vaadates ja loogiliselt mõeldes nihkus punktike teisel katsel palju loogilisemasse paika ja aare sai peagi leitud.

Tänan peitmast.

Seened leitud. Aitäh.

13773.

Jailbreak ‘23

Sain pihta, kuid ei hakanud pimedas libedaga seda hetkel proovima.

Hetkel käes kuum seene aeg. Parim koht Saaremaal tundus olevat Orissaare. Seadsime siis sammud sinna. Samme kogunes muidugi ohtrasti. Seeni veidi vähem, kuid päris ilma ei jäänud. Täname peitjat huvitavat seenemetsa tutvustamast.

Leitud, logitud, tänan!

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Kogusime andmed kokku ja saigi seenele minna.
Tänud

Nullis veidi mõtisklemist ja siis ühendas ära. Kohapeal ootas juba korralik seenepang. Igati toreda teostusega aare. Aitüma! Nüüd tuleb vaid boonuse numbrid välja leiutada. Paar esimest katset tulemust ei andnud.

Peale pikemat võsas ragistamist otsustasin, et nii ei saa ja alustasin otsast peale. Tegelt suht piinlik oli, kui ära tabasin. Enda vabanduseks ütlen, et loodusest võis järeldada, et ma polnud ainus. Eduka leiu järel hakkasin boonust lahendama.

Juba hämaras võtsime veel selle aarde ka ette. Mets oli ilus ning lõpp veel eriti toredalt tehtud. On siiani ilusti meeles :) Aitäh!

Tänan aarde eest!

Kuna Muhus hakkavad leidmata aarded otsa saama, siis tegime väikese kõrvalpõike naabersaarele. Tundub, et olime liigselt rahutud, sest alguses läks natuke aega enne kui mõttetu ekslemise võsas lõpetasime ja keskendusime sellele, mis meile öelda taheti. Edasi pidasime plaani, mis rada esmalt valida ja matkama läksimegi. Vahepeal tegime mõned otselõiked seenemetsa aga aarde juurde jõudsime ikka tühjade kätega. Õnneks ootas ees väga rikkalik seeneämber. Logisime ja asusime ajusid ragistama boonusega.

Eks olime meiegi kuulnud selle aarde kohta, et kipub see geopeitureid segadusse ajama. Meil läks kõik kuidagi väga sirgelt. Nullist saime aru, mis on vaja teha ning sättisime end väikesele matkale. Peale pisukest jalutuskäiku olimegi juba karbi kallal ja nimed kirjas. Täname aarde eest!

Kui aare avaldus, siis ei saanud midagi aru. Kas on tegemist väli- või sisemõistatusega. Küsisin teistelt üle ning sain targemaks, et tuleb nulli minna. Täna oli see päev, kui nulli jõudsime, saime aru mida edasi teha vaja on ning hakkasime plaane tegema. Varsti oli info koos ja saime lõppu. Presidenti kahjuks ei märganud.

Nägin isegi välja nagu Orissaare seeneline ja seega oli eriti tore minna aaret otsima. Kohapeal läks ruttu ja oligi vajalik info käes. Lõpp oli lahe ja teostus oli korralik, kuigi tundus, et siiski oli näpitud seda, mida näppida ei tohiks.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

<- Ruudulise vihiku

Orissaare seeneline on üks tuntud tegelane nii poliitmaailmas kui ka meie väikeses geomaailmas. Kui ma neid aardeid lugesin, siis ei saanud suurt aru, et mis siin toimub. Õnneks oli minuga kaasas ka varemleidja Maire. Nulli jõudes oli siiski aga täiesti arusaadav, mis tuleb edasi teha. Suundusime ühele mõnusale jalutuskäigule, mis lõppes aardeleiuga. Aitäh!

-> Orissaare Boonus-Seeneline

Irw küll, mõtlesin ikka korralikult üle sellega :o) Istun ühe Orissaare kunstiteose ees autos, närin porgandeid, võtan kirjelduse ette ja hakkan mõistatama. Uhh, vii ennast siin mingi seenelise kunagise päevakavaga kurssi ning vaata, millal ja kus ta sisemise rahu leidis - kuidas see küll 1.5 on? Kui asi ikka täitsa rappa hakkas kiskuma, siis tuli veel üks mõte... üldiselt päris hea mõte peidukoha raskusastme numbrisse ikkagi tõsiselt suhtuda :D Johhaidii, ma ütlen! :o)

Sellega läks kuidagi üsna lihtsalt, kuigi algul ei saanud ma üldse aru, millest jutt käib. Seega võis mind esmalt näha Orissaare koguduse ees mõtteid mõlgutamas. Aga üldiselt oli asi lihtne. :) Aitäh.