SPA 17: Kopratüdruk
Kirjeldus
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Kopratüdruk
Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist.
Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega.
Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.
Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil.
Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15…20 aastat.
Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Kopratüdruk
Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist.
Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega.
Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele.
Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega.
Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi. Et pääseda ligi puude noortele okstele, mis tavaliselt asuvad puu ladvaosas langetab ta neid oma tugevate, peitlitaoliste ja pidevalt kasvavate hammaste abil.
Tiinus kestab kobrastel 3,5 kuud ja pojad sünnivad mais või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 1…4 hästi arenenud poega. Pojad suudavad juba paari päeva vanuselt ujuda. Iseseisvuvad noored teisel eluaastal ja suguküpseteks saavad kolmandal aastal. Maksimaalne eluiga on neil 15…20 aastat.
Vaenlasteks on koprale kõik suurkiskjad ja inimene. Tabada ei ole teda aga kerge, sest kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada. Selliselt väheneb vaenlasel võimalus kobrast ootamatult rünnata.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Tänasel matkapäeval tuli kokku 40 aardega ring meil koos lõunapausiga 4h37min ja 13km. Ilm oli lõpuks kevadiselt soe ja mõned märjemad kohad olid ka ilusti lebavate nottide abil ületatavad. Tore oli, et rajal olevad aarded olid eriilmelised, vahvate teostustega, mõned tuttavad varasematest leidudest. Enamus leidudest tulid pigem kiiresti. Rajal ühtegi teist hingelist ei kohanud, ainult liblikad, konnad ja muud mutukad, aga eks oli tegemist ka suvalise kolmapäevaga suhteliselt suvalises kohas ;)
Suured tänud kõikidele peitjatele nähtud vaeva eest!
SPA rada on avaldamisest plaanis olnud aga senimaani pole aega klappima saanud, et lumes ei peaks sumpama ja
tiivulisi peletama. Täna kasutasime mõnusa varakevadise ilma, et 12 km ja 6,5 tundi Saarjõe ümber tiirutada.
Hoolimata kartustest, et mobiili ja satilevi jukerdab, siis GPS oli üsna täpne
(uuemad mobiilid kasutavad korraga mitmeid GPS-süsteeme) ja 5G hoidis probleemideta maa-ameti kaardi ekraanil
Tänud kõigile peitjatele ägedate ideede eest!
- Loomatüdrukud ka ÄMM-a rajalt tuntud headuses
SPA rada oli mul ammu plaanis, aga kuidagi ei ole mitme aasta jooksul leidnud head aega selleks. Oskamata hoomata aega, mis sellele rajale levipuuduse tõttu kuluda võiks, läksime ikkagi proovima. Kokku kulus natuke vähem kui 7 tundi, 13km. Levipuudus otseselt mureks ei olnudki, offline list oli olemas; pigem jäi silma, et aarete nullpunktid on u 10 m nihkes ja isegi rada, mis kaardil märgitud, on tegelikult lappes. Ei tea, kas langenud puude tõttu on aja jooksul uued teerajad tekkinud või mängisid väiksed vene poisid leviga. Kopratüdrukut otsides leidsin hoopis karu/(tüdruku?) päntajäljed. Koer hakkas siit alates väga rahutult vilisema ja hoidis meie lähedale. Nüüd loen, et täna oligi siin kellegi koeral karuga kohtumine olnud...
Aitäh toreda aarde eest :)
Armas. Tänud aarde eest.
siin oli pliiats veel täitsa alles. Vahetasin siis pilgeni täis logiraamatu uue vastu
Tänud aarde eest!
Logiraamat täis
Leitud ja logitud!
Leitud, aga logiraamat kohe täis, seitse järgmist veel mahuvad.
Infoks neile, kes plaanivad kogu raja aarded üles otsida. Meil kulus selleks kokku 4h 45 min. Oli tore, aga võtab pisut aega :)
Kobras on rajal igalpool korralikult tööd teinud. Tänud!
Jätkasime SPA rada. Selliseid konteinereid on vist varem ka silma jäänud. Tänud peitjale!
Tulime järjekordselt ühte tüdrukut siit otsima. Leidsime tõesti siit ühe tüdruku. Edasi liikusime Metsavenna lõkkekoha suunas kus oli auto meil. Autos oli meil telkimis varustus. Täname peitjat!
Kopratüdruk varjas ennast hästi. Jõudsin ka ümbruskonna läbi uurida. Aitäh!
Tänud peitjale!
Kopratüdruk oli esimene seda sorti tüdrukutest või loomadest, kes meile näppu jäid. Väga lustlik lahendus :)
Ikka georaja jälgedes jõudsin kopraplika juurde, õdusas õhtupäikese paistes ta seal peesitas. Ilmselt tema vaarvanemad selle haava siin kunagi ka langetasid. Aitäh!
Kuna levi taas kadunud, Söemilli juurest edasi matkarajal aardeotsinguid jätkata ei saanud. Kõmpisin auto juurde ja proovisin teel uuesti. Veidi edasi liikudes sain ühes kohas uuesti suuna kätte ja läksin "otse" metsa. Ei olnud päris õige valik, nagu hiljem selgus, päris otse ei saanud ja vahepeal tundus, et olen "karulaanes" ja levita. No õnneks suvi ja kaua valge ja väga kaugel see tee ka ei tohiks olla. Kuklatundega suundusin läbi metsa edasi ja jõudsin rajale, täitsa matkarajaks sobiv. Ja ennäe, levi taastus ka veidiks! Kuna olin kahe aardepunkti vahel, otsustasin Kopratüdrukule külla minna. Elab toredas kohas ja lahkelt lubas logida. Taas tore aare, nagu sel rajal tundub üldiselt olevatki. Aitäh peitjale!
Hambajälgi oli paljude puude küljes tõesti. Aitäh peitjale.
Oli alles jäme puu.
Ka see tüdruk leitud :)
Kopra tüdrukul külas käidud.
Vahva aare. Tänud aarde eest!
ESIMENE AARE
Ehhe, leidsin ilma gepsuta, vihje "haab" oli piisav! Siin sai paraku teekond mul otsa, sest levi üldse ei olnud ja aeg surus peale. Tänud!
Kus selle plikal on alles hambad olnud.
Tänan peitmast.
Leitud, tänan!
Leitud, tänan!
Leitud
Tea, kas siin nüüd on nii popp mainida, kuid koprajahis olen ma korduvalt näinud. Küll tema tamme lammutanud juba lapsepõlves koos vanaonuga, kes sel kevadel lahkus ja pärandas oma elutöö - mesilaspargi mulle (ja jah, nüüd on tuli endal takus ja 17 mesilaspere magavad aida taga paegu, kuid nõuavad tööd, nagu kratid juba paari kuu pärast). Muudkui lammutasime kopra tööd, tema aga ehitas iga ööga uuesti esile. Siis jälle, kui hiljem ülikoolis metsandust sai käidud õppimas, mitu korda koprajahil käidud ja ka kätte saadud. Kobrast söönud olen korduvalt, kuid pole minu eriline lemmik, rämedalt rasvane liha. Kodus vist oli kunagi kopranahk ka seinal (õnneks on see kadunud nüüd :D) See kobras siin aga oli piisavalt nunnu, et ei tarvitanud me teda lihaks, nahaks ega hävitanud ta pesa. Tegime hoopis pai ja kirjutasime midagi kõhu peale. Aitäh aarde eest.
