SPA 21: Põdratüdruk
Kirjeldus
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Põdratüdruk
Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.
Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig.
Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele.
SPA (Sakala PuhkeAla) seeria tutvustab teile Saarjõe õpperada. Rada pakub vaheldusrikast loodusmaastikku Saarjõe kaunitel kallastel. Kohati põlismetsailmeline mets ja kobraste poolt kaldasse uuristatud salakäigud teevad raja põnevaks ja salapäraseks. Õpperada kopeerib suures osas Saarjõge koos oma ürgoruga, mis on kohati üle 5 m sügav ja 40-50 m lai.
Põdratüdruk
Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead.
Vaatamata oma suurele jõule on põder suhteliselt vagur loom, mis on võimaldanud neid isegi ratsa- ja veoloomadena kasutada. Suur loom toitub ainult taimedest, süües suvel 30...40 kg ja talvel 15...20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi- ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem.
Eesti metsades elab enam kui 10 000 põtra. Jahimeeste saagiks langeb aastas keskmiselt 2000 põtra. Vanasti ütlesid jahimehed, et kui lähed karujahile, pane säng valmis, aga kui põdrajahile, siis puusärk. Tõsi, üks jalahoop võib olla juba surmav. Kuid enne rünnakut lingutab põder kõrvu ning põtkib jalaga pinnast üles. See on kindel signaal, et tuleb jooksu panna. Võib olla kindel, et põder ei viitsi vaenlast jälitama hakata. Ohtlikud võivad põdrad olla pulmade ajal augusti lõpul, septembri alguses. Sel ajal kostub metsast põdarapulli mörisev soig.
Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele.
Läheduses olevad aarded
Logiteadete statistika
Logiteated
Leitud,kena,aitäh!
Tänasel matkapäeval tuli kokku 40 aardega ring meil koos lõunapausiga 4h37min ja 13km. Ilm oli lõpuks kevadiselt soe ja mõned märjemad kohad olid ka ilusti lebavate nottide abil ületatavad. Tore oli, et rajal olevad aarded olid eriilmelised, vahvate teostustega, mõned tuttavad varasematest leidudest. Enamus leidudest tulid pigem kiiresti. Rajal ühtegi teist hingelist ei kohanud, ainult liblikad, konnad ja muud mutukad, aga eks oli tegemist ka suvalise kolmapäevaga suhteliselt suvalises kohas ;)
Suured tänud kõikidele peitjatele nähtud vaeva eest!
SPA rada on avaldamisest plaanis olnud aga senimaani pole aega klappima saanud, et lumes ei peaks sumpama ja
tiivulisi peletama. Täna kasutasime mõnusa varakevadise ilma, et 12 km ja 6,5 tundi Saarjõe ümber tiirutada.
Hoolimata kartustest, et mobiili ja satilevi jukerdab, siis GPS oli üsna täpne
(uuemad mobiilid kasutavad korraga mitmeid GPS-süsteeme) ja 5G hoidis probleemideta maa-ameti kaardi ekraanil
Tänud kõigile peitjatele ägedate ideede eest!
- Loomatüdrukud ka ÄMM-a rajalt tuntud headuses
SPA rada oli mul ammu plaanis, aga kuidagi ei ole mitme aasta jooksul leidnud head aega selleks. Oskamata hoomata aega, mis sellele rajale levipuuduse tõttu kuluda võiks, läksime ikkagi proovima. Kokku kulus natuke vähem kui 7 tundi, 13km. Levipuudus otseselt mureks ei olnudki, offline list oli olemas; pigem jäi silma, et aarete nullpunktid on u 10 m nihkes ja isegi rada, mis kaardil märgitud, on tegelikult lappes. Ei tea, kas langenud puude tõttu on aja jooksul uued teerajad tekkinud või mängisid väiksed vene poisid leviga. Veel üks tüdruk leitud. Aitäh peitjale!
Super! Leitud
Järjekordne tore loomake. Tänud peitjale.
Uus logiraamat ja pliiats. Lappasin vana logiraamatu ka läbi. Keskel oli tegelikult lausa 5 lehekülje jagu tühjasid lehti vahele jäänud. Igastahes nüüd jälle ruumi logida
Tänud aarde eest!
Päevik täis
Tänud
Leitud, logiraamat varsti täis.
Infoks neile, kes plaanivad kogu raja aarded üles otsida. Meil kulus selleks kokku 4h 45 min. Oli tore, aga võtab pisut aega :)
Leitud, aitäh!
Esimene leid, sai tehtud kogu Spa ring, 15 km jalutamist.
Juba 3. tüdruk rajal!?!? No muidugi leitsime selle tüdruku ka üles. Edasi liikusime juba Jalgu puhkama. Täname peitjat!
Tänaseks jäi see viimaseks aardeks kuna jalutatud oli juba ka omajagu ja väljas kott pime. Taaskord oli teada mida otsida aga sai ikka tubli 5 mintsa edasi tagasi pimesikutatud :D aga lõpuks leitud ta sai, aitäh :)
Leitud. Aitäh!
Selleks hetkeks kui pool rada tehtud oli juba kindel teadmine, mida otsida tuleb. Leid kiire, TFTC
Taas matkarajal põdratüdruku jälgi ajamas, seekord hea abivahend ja hea abimees kaasas. Tulemus -leitud logitud. Aitäh peitjale!
Tänud peitjale!
Vägev aardeseeria, soovitame - aitäh peitjatele!
Kuuski on metsas palju, põtru on vähem, aga kindlasti neid on. Mina nägin põtra hommikul maanteeäärsel põllul, väga väike ta ei olnud, aga laskis ennast eemalt jupp aega silmitseda, siis sörkis metsa poole. Matkarajal võib ka põtru kohata, hea õnne korral isegi levita, aga mina ei kohanud, kuigi kuuski uurisin hoolega. Võib-olla hoidsid nad pisut eemale. Ehk teinekord, kui eeltöö paremini tehtud ja piirkonna määramiseks sobivad asukohakaardid kaasas, õnnestub paremini. Edasi, matkata on tore!
Ühes korralikus metsas peab ikka põtru olema. Nende kahjustatud kuuski on siinkandis päris palju. Aitäh!
Leitud
Täitsa tuttav kuju, aga kas ikka tüdruk? Kuiv ja korras ja aitäh ÄMMa-rada meenutamast.
Leitud
Leitud ja logitud :)
Lõpuks põder ka nähtud.. enne tuli vaid põdrakärbestega leppida.
Tänan peitmast.
Tänud toreda aarde eest!
Leitud, tänan!
Leitud, tänan!