Täkussoo

Siia sai Kuldkepist enamasti suuna järgi tuldud. Lund ega jääd polnud enam kusagil. Räätsad panime alla ja minekut! Liiga palju ei vajunud. Tulles nautisime lahedat laukalabürinti. Kohati tuli hoolega kaarti vaadata, et mida ja kuidas edasi. Putukavabadust nautisime samuti täiega. Ujuma minema ei hakanud. Vaatasime linde.
Tagasiteel lootis Ingrid vana taluteed kasutada, kuid praegu oleks seal paremini ujuda saanud kui edasi liikuda. Selle challenge jätsime tugevamatele. Mets on meiesuguste kodu ja kindlus.
Paavo halli saunalina kahjuks ei leidnud, aare sai muidugi meie nimed sisse. Aitäh rabaka eest! Oleks parkla koordinaadid, saaks kindla favo. Nüüd peab ilma leppima.

Kuldkepi lauka juurest siia jalutades leidsin vana talitee üles. See viis sirgjoonelt ühe aarde juurest teise juurde. Enamus ajast kasutasin seda rada. Mõned lõigud olid kahtlased. Vanal ajal (nädal tagasi) oli kindlasti läbitav. Kuna olin üksinda ja päästjaid polnud silmapiiril, siis nendes kohtades tegin väikese pauna sisse. Kastna raba mulle meeldis. Tundub selline kergem raba, aga see tunne võis olla petlik. Aitäh aarde eest!

Talitee rajamine oli üsna väsitav, laugastel olev alla 10 sentimeetrine lumekiht tundus juba luksusena. Konteiner väga vahva. Kui autoni tagasi jõudsime, läks jupp aega, et see hangest välja kaevata ja sinna see päevavalgus kadus. Aitäh!

Kuldkepi juurest jätkasime mõnusat talvist jalutuskäiku siia. Sellel lõigul sai astuda mitmete laugaste peal, lihtne astumine, kuna lumekiht neil ei olnud väga paks. Mätaste peal ja vahel oli veidi sumpamist, aga kuna kogu seltskonnale räätsasid meie koduses varustusnimekirjas ei jätkunud, siis tatsasime kõik solidaarselt ilma, polnud ka probleem.
Laugaste järgi oli mõnus kulgeda, isegi kaarti ei pidanud eriti vaatama. Tore aare jäi juba kaugelt silma. Jäätunud korgi maha saamisega oli pusimist, aga õnnestus lõpuks paljakäsi sulatades kahjustusteta.

Aeg-ajalt sättisime end päikese kätte mõnulema, traditsiooniline teepaus käis ka asja juurde, aga pikalt paigal olla ei saanud, külm hakkas näpistama, kuigi võrreldes eelnenud nädalatega sattus olema üsna soe ilm - külma kõigest umbest -10c :)

Lõpus kaldusime pisut võssa, saime veidi ragistada enne normaalsele kulgemisrajale naasmist, käib seegi ju geopeitudes asja tavaliselt juurde. :).
Kokkuvõttes oli kõik tore: koht+ ilm + seltskond + aarded = mõnus talvepäev rabas.
Aitäh peitjatele! Tänutäheks FP ka ;)

Raikküla-Saaremaa-Lavassaare-Raikküla-Investeerimisfestivali tuuri viimane päev pärast InvestFesti Toosikannus. Ilm oli raba jaoks veel kuumemaks muutunud, 24 kuumakraadi. Autost aardeni 39 minutit. Siin olin sama märg nagu eelmise aarde manu. Sääski-parme ikka paar, aga pinisevaid kärbes Jaake loendasin juba oma paarsada. Ja nüüd - ujuma! Ai, kui hea see oli. Ajas kärbsed hetkeks eemale, kuid kutsus ligi parmud. Täkk kena, soo samuti. Aitäh peitjaduole!

Endiselt ootan oma halli, CubeHouse kirjaga saunalina kohta uudiseid, kui keegi lähiajal sinna minemas.

Sukeldusin peale Investeerimisfestivali Toosikannus rabadesse. Panin halli saunalina auto peale kuivama. Lahkudes unuski see sinna ja lendas sõites minema. Kas keegi leiab viimasest parklast või teel sinna halli CubeHouse kirjaga saunalina? Oleksin väga tänulik, see mu viimase nelja aasta lemmik.

Leitud. Tänud, väga äge paik!

Siin polnud mõelda midagi, üheselt mõistetav tee viis ühe aarde juurest teiseni ja nii jalutasimegi seda mööda edasi ja tagasi, vahepeal muidugi vaatasime isendi ka üle. Tänud aarde eest!

Aarde juurde jõudmine läks ludinal, rahvamatkarajalt paar sammu kõrvale astuda. Aga eks kõik oli selle võrra jälle mugavam ning tagasiteel sai meenutatud geotarkust, et aardeni käid kitseradu, tagasi mööda maanteed. Tagasiteel haudusime kurje plaane eriti riukalike uute mõistatuste loomiseks, nii et varsti saate vaadata, kas me oma ähvarduse ka teoks oleme teinud.

Täkust endast pilti lisama ei hakanud, tuleb alaealiste mängijate silmi säästa. Esmapilgul paistis hoopis leebe märana, kuid lähemal vaatlusel oli täkku täis, nii et ohohoo...

Kuldkepi lauka juurest hakkasime siis edasi jalutama ja järsku komistasime ikka korraliku geomaantee otsa. Siis saimegi aru, et see matkaseltskond on ikkagi siia keeranud. Ja nüüd oli juba puhas lust - lumi kõik maatasa tallatud räätsadega. Kõnni nagu pargis. Imelikul kombel olid nad aardeni välja läinud aga polnud kasutanud laukaid - seal on just ju eriti hea kõndida. Ikka vaid künklikul maastikul olid räätsadega kökerdanud. Me ühel hetkel loobusime nende teetallamise teenust kasutamast ja läksime laugaste peale üle. Sai uisutada ja jäätantsu teha ja oli palju mõnusam.

Aardekonteiner oli tõesti äge. Leidlik. Nimed kirja ja jalutasime tagasi - ilm oli vahepeal ilusaks läinud. Päike paistis, tuult polnud eriti. Üldse väga ilus ilm. Tagasi läksime terve tee mööda georada. Ja tuligi välja, et see läks parklasse tagasi nii, et ei pidanud enam läbi metsa rammima ja ronima. Oli kõvasti lihtsam, kui ka mõned sammud pikem teekond. Imelikul kombel me sellele seltskonnale sülle ei kukkunud. Me ei näinud neid terve matka vältel. Küll aga kui jõudsime tagasi parklasse olid kõik teised peale meie oma lahkunud. Üsnagi müstiline.

Edasi läksime Võidula mõisa poole ja noppisime mõned aarded veel. Vahva oli siin käia. Ja hea, et nii lebol ajal sai käe valgeks. Aitäh aarete eest!

Aitäh aarde eest!

Täkk söödetud.

Nii heade oludega lihtsalt ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tulin nautima päikeselist ilma ja raba vaikust ning avarust. Räätsad jäid autosse ja kummikud kotti, sest saapad olid hulka mugavamad ning raba ja laukad kandsid suurepäraselt. Hingel hakkas hea.

Tänan peitmast.

Kuldkepi lauka juurdest tõmbasime siia edasi. Kõndimine oli märksa kergem kui Tallinna linna tänavatel. Aare oli vahva teostusega ning planeeritust varem olimegi auto juures tagasi. Aitäh!

Tänase päeva eesmärk oli siinsed rabakad ära teha. On küll sulaks läinud ja raba serv pehme, aga raba ise kandis väga hästi. Rõõm oli siin jalutada pärast eilset Haanjas sumpamist. Autost autoni läks 45 minutit, väga kosutav.

Siinse raba kahe suhteliselt värske aarde külastamist sai eri põhjustel pikka aega edasi lükatud, kuniks tundus, et täna on täitsa sobiv päev siia tulekuks. Kui läbi metsariba jõudsime raba serva, siis saime tõdeda, et paremat aega on raske välja mõelda (oleneb muidugi vaatenurgast, sest mõningatel hinnangutel on hoopis raba külastuseks parim aeg südasuvi) - natuke lund, maa külmunud, päike paistab. Lihtsalt lust jalutada ja seda tegime mõnuga. Lausa kahju oli, et need kaks nii kiirelt leitud said ja tuli meil suund autode juurde tagasi võtta. Igatahes väga mõnus oli meil siin, aitäh.

Eelmise aarde juurest tulles oli korralik trammitee sisse sõidetud ja võis navigeerimise asemel lihtsalt ilusaid pilte klõpsutada. Tagasi auto poole lonkides selgus, et va uudishimulik "peni" oli mõnda aega mu sabas sörkinud ja siis oma teed läinud. Ju ma ei kõlvanud talle lõunasöögiks või läks lihtsalt oma asju ajama.

Üldiselt võtsime nende raba aaretega rahulikult. Et läheme siis kui selleks sobiv ilm ja tuju hea. Ei hakanud seda matka kuskile maailma rännakute vahele tippima. Eelmiste otsijate jälgi ei lootnudki enam eest leida. Liiga pikk vahe sees ja ilm on ka vahepeal juba mitu korda muutunud. Ja kas jääbki iga kord jälg käimisest maha? Rabas see ju peegeldub veel aastaid. Parem siis mitte.

Igatahes, ilm oli päikseline ja ilus oli olla. Täkku ei näinud, aga hundi jälgi küll. Oli teine vist teinud hommikust sörki mööda jäätunud kraavi jääd.

Isegi natukene äkitsi sai see rännak läbi. Täname peitjat värske õhu mürgituse eest! EVEJ

Üldse ei meeldi räätsadega liigelda aga lumi oli nii paks, et muud ei jäänud üle. Logisin aarde ära ja lonkisin tagasi. Kannad olid auto juurde jõudes täitsa verel. Peab ikka meeles pidama, et plaastrid panna.
Tänud

Siia kulgesin Kuldkepi lauka juurest. Allatuult oli tuisuga hea liikuda. Sellel lõigul oli teekonnal ka kõige rohkem laukaid, mida mööda sai ilma kaarti vaatamata edukalt aardeni kulgeda. Selle aarde jäik kinnitus puu küljes oli veidi kiuslik, juba topsi korki oli raske lahti saada ja samuti tuli logiraamatu kättesamaiseks kasutada abivahendit.

Oh seda rõõmu kui mõne aja eest Heleni uusi rabaardeid nägin :) Nii saigi need kaks pärlit jäetud päevale, mis oli selle nädala ainus võimalus geopeitusega tegeleda.

Peetri logile võin vaid alla kirjutada ;)

Suured tänud!

Hing oli taaskordsest rabaembusest rahunenud ja nii sai mõnuga kõndida. Talv andis end juba tunda - lagedamad kühmud kandsid ka ligi 90 kg ära, samas kui raba aegajalt prõksatusega endale lähemale kutsus aga väga intiimseks see kallistus ei läinud kordagi. Laukad olid küll jääs, samas lund polnud ja seega oli enamuses nauditav ka raba visuaalne ilu. Kokku ligi kaks tundi kulgemist ja nautimist. Samal ajal kui keha pingutust tajus, muutus pea pidevalt selgemaks ja meel loomulikult rõõmsakas.

Aitäh, pakutud kulg tegi pühapäeva ilusaks!

Tulime üle vesise raba Kuldkepi lauka juurest. Lootusetu oli leida mättailt punavaid jõhvikaid, lihtsalt ei olnud. Vihma jätkuvalt tuiskas üle raba, kord rohkelt, kord vähem. Põnev oli leida vajalik rada, et valele paralleelile ei satuks. Tagasi raba pealt trügisime läbi metsa põllule. Eemal kihutas porgand Tallinna poole ja meie matkasime tugevat vihma-tuisku trotsides auto poole. Tänud peitjale.

Kuldkepist kulgesime vesises rabas rada leides täkus soo suunas. Mõnus! Ilma vihmamantlita palav ei olnud aga väga märg oli. Tänud aarde eest!

Kuldkepi juurest liikusime otse siia.Saime nii vihma koos tuulega kord tugevamini kord lahjemalt aga ise olime õnnelikud rabas mütates.Kohtusime Täkusoo täkuga,panime oma nimed kirja ja suund auto poole võis alata.Aitäh!

Esimene logi kell pool kuus. Kuldkepi laukani minek oli tegelikult test, kuidas eile nikastatud jalaga ebatasasel pinnal üldse kõndida kannatab. Kusjuures kannatas palju paremini kui näiteks betoontrepist alla astudes. Niisiis matkasin ikka edasi. Säärase kerge väänamise korral on varemgi valust vabaneda aidanud nimelt liigutamine. Nõnda täna kah. Poolel teel naaberaarde juurest ei pannud peaaegu enam tähelegi. Laukalabürint võttis pilveserva tagant piiluvas päikesevalguses üha kütkestavama jume. Kokkuvõttes sai igati meeldiv jalutuskäik, aitäh!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".