Tärkma ohvritamm

Sõitsime läbi üritusi ja logisime mõned teele jäävad aarded. Aitäh aarde eest.

Ohvripuu koorde surutud münt säras logimise ajal kaunilt vastu. Aitäh!

Leitud, logitud !

Esimese korraga sõitsime tammest mööda seda märkamata ja tagurdada ka ei viitsinud, kuna hiljem tagasitee sadamast viib nagunii mööda. Nii ka oli. Vaatasime tamme üle ja panime logi raamtusse kirja. Aitäh.

Leitud ja tamm nähtud, tänud kutsumast!

Aitüma peitmast/juhatamast

18343.

Aitäh peitjale

Tammele lähenedes sai mulle kiirelt selgeks kaks asja. 1 Ma olen siin tamme juures varem peatuse teinud, tõsi, aaret siis siin veel polnud. 2. Keegi juba toimetab seal. Nõks veel lähemale jõudes sai selgeks, et see keegi, kelle näppude vahel parasjagu logiraamat oli, on Maret koos oma õe lastega, kes meid nähes kaotasid kõnevõime.
Edasine oli nagu ikka, kui geopeiturid ootamatult kohtuvad.. pisut geojuttu ja siis igaüks oma plaani juurde tagasi.
Aitäh!

Mind üllatas, kui leidsin aaret peitva objekti eest rippuva PETi. Pärast panin tagasi kohta, kus aare loogiliselt oleks.

Tänud aarde eest!

Leitud, tänud!

Leitud, lahe!

Leitud

Kiire leid. Enne koordinaadi täpsustamist katsusin juba potensiaalsed peidukad üle ja käes ta oligi.

Kui koerajalutaja oli mööda kalpsanud, tuli leid kiirelt. Aitäh!

Koordinaadid veidi mööda, aga muidu klasdika. Aitäh!

Kiire leid, sest eelmistel oli vist nii kiire, et ei jõudnud topsi peidukasse tagasi panna. Sättisin ta õigele kohale tagasi!

Aitäh! Tore puu!

Tänud peitjale!

Kohustuslikud toimingud saime siis teostada kui kohalik koerajalutaja möödas oli. Seni uurisime puud ja infotahvlit. Tänud!

Siin oli juba eemalt selge, et mis ja kuidas. Peitjale tänud siia juhatamast!

Tänud peitjale

Millalgi varem plaanisin päev varem, reedel, kusagil Haapsalu ümbruses aardetäppe värvida, aga siis jäi silma laupäevane sündmus Hiiumaal. Nii et päris kiirelt sai teha muudatus, seda enam, et siin saarel olen ma alles kolmandat korda. Geocachingu raames alles teist korda ja leitud varasemalt, kõigest 10 aaret. Nüüd siis idee veidi rohkem leida. Hommikul kella kolmest äratus ja koju tagasi jõudsin alles järgmise päeva esimeseks tunniks. Oli äge seiklus, ja rohkelt uute paikade avastamist. Tundub vägagi tavaline peidukoht siin saarel olema. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Uhke puu! Samal ajal kui geokaaslane nimesid kirja pani, ohverdasin mina hetke, et vaadata maagilist pilti, kuidas õhtupimeduses mustade raagus okste vahelt helendas kuu. Aitäh peitjale!

Kiire peatus, loogilisest kohast tops välja ja nimi kirja. Aitäh peitjale.

Kui isalik Sisalik isaga Tärkma ohvritamme juurde jõudis, tärkas tal mõte sinna üks aardekonteiner ohverdada. Ja geopeiturid arvasid, et see võis olla täitsa hea mõte :o) Suured puud ja iidsed hiied on minu jaoks mäsleva mere järel üks väheseid päris jumaluse lähedasi ilminguid maa peal, nende pikaealisust kummardan üsna tõsimeeli ning omaarust tunnetan energiat ka. Infotahvli järgi peaks Tärkma tamm käesolevast sajandist siis "niisama seismise" faasi jõudnud olema :D Uskuge, ta ei seisa seal absoluutselt mitte niisama!

Nõrga neeme järel ka vahelduseks midagi lihtsamat. Aitäh!

Leitud

Suur aitäh siia kutsumast! :)